Piret Potisepp: vananev ühiskond ei saa endale vanuselist diskrimineerimist lubada

Eesti ei saa endale kahaneva tööealise elanikkonnaga väikeriigina lubada, et osa juhtimispotentsiaalist – näiteks naiste oma – jääb kasutamata. See seab ohtu siinse juhtimiskvaliteedi ja riigi konkurentsivõime, kirjutas juhtimisekspert Ülle Pind Äripäevas.

Tööandjad võivad noori pidada kogenematuks, püsimatuks või liigset juhendamist vajavaks, kuid tegelik probleem on märksa karmim: noori jääb tööturul järjest vähemaks. Kui neile praegu võimalust ei anta, pole viie või kümne aasta pärast enam järelkasvu, kellest spetsialiste kasvatada.

Mis oleks, kui panustaks hõbemajandusele? Vanad inimesed on lojaalsed töötajad ja head kliendid, kui neil seda olla lastakse, kirjutab Aune Past arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.

Eestis on tuhandeid inimesi, kes tahaksid töötada, kuid kelle tervis seab neile teatud piirid. Sageli jäävad nad tööturult kõrvale mitte oskuste puudumise, vaid tööandjate eelarvamuste või hirmude tõttu. Kuidas ületada see nähtamatu barjäär, räägib Swedbanki personali- ja haldusdivisjoni mitmekesisuse valdkonna juht Terje Sosi.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.