See, kuidas oleme usinad endale ei-piiranguid seadma, on müstiline, sõnas Viimsi ühiskontori Taru omanik Viktoria Tuulas.
- Ühis- või kodukontoris töötamine ei pruugi olla nii halb idee. Foto: Andras Kralla
Tema sõnul tasuks kaugtöö mõttega natuke mängida. „Kui annad inimesele vabaduse, siis ta teeb rohkem tööd,” selgitas Tuulas Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Arutasime Viimsi ühiskontori Taru omaniku ning õigusbüroo Justice Legal partneri Viktoria Tuulasega kaugtöö võlude ja valude üle. Rääkisime „rebitud tööstiilist” ja sellest, milliseid oskusi on vaja juhtidel, et paindlikke töövorme võimaldada.
Intervjueeris Tiina Saar-Veelmaa.
Kuula intervjuud siit:
Lisaks arutasime Eesti unenõustaja ja unetehnoloogi Kene Vernikuga, milline on seis unetervisega Eestis ja kas tööandjad peaksid soodustama töökohal magamist.
Nimelt uuriti Ameerika Ühendriikides nelja suurt ettevõtet ja leiti, et ebapiisav uni põhjustas kuni 3500dollarise kao töötaja kohta, mis aastas ulatus 54 miljardi dollarini. Alla seitsme tunni magavad inimesed põhjustavad riigile meeletuid kulusid võrreldes inimestega, kes magavad rohkem kui kaheksa tundi, leiavad teadlased. Nii leidub ettevõtteid, kes on hakanud oma inimestele preemiat maksma selle eest, kui nad vähemalt seitse tundi öö jooksul magavad ja nii 20 päeva jutti.
Tööandjad, kes pakuvad paindlikumaid töötingimusi, on töötajate hulgas hinnatumad. Elisa Eesti võitis paindliku töökorralduse tõttu hiljuti unistuste tööandja tiitli, Tele2 pakub oma inimestele suisa piiramatut võimalust puhata. Kas tegemist on turundustrikiga või toob see organisatsioonidele ja inimestele ka tegelikult rõõmu ning kasu?
Intervjueeris Tiina Saar-Veelmaa.
Kuula intervjuud siit:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.