Euroopa Liidu määrus muudab aastast 2026 kohustuslikuks selle, et kõikidel töökuulutustel ka Eestis peab avalik olema pakutava palga vahemik.
- Age Leedo, Annika Kald ja Madli Mirme. Foto: Äripäev
Saates “Töö ja palk” räägivad eesseisvatest muutustest LHV personalijuht Age Leedo, IT-firma Datel personalijuht Madli Mirme ja saadet juhib Äripäeva teemaveebide digitoimetaja Annika Kald.
“Palgavahemike avalikustamine töökuulutustel on LHV-s kindlasti lähituleviku teema,” ütleb Leedo ELi määrusele viidates. Ta lisab, et kandidaadid on uut tööd otsides ka palju teadlikumaks muutunud ning palga kohta uuritakse kohe värbamisprotsessi alguses – nii hoitakse kokku kõigi aega. Leedo täpsustas, et kandidaate on veidi rohkem - 2023. aastal oli kandidaatide arv pangas 6980 inimest ja selle aasta septembri seisuga 6200 nimest. Tööpakkumise on neist vastu võtnud tänavu 240 inimest.
Dateli personalijuht Madli Mirme lisab, et IT-firmas on kandideerijate arv võrreldes möödunud aastaga korralikult tõusnud. „Oleme üllatava kergusega leidnud väga kõrge tasemega IT-spetsialiste oma kosmosetiimi,“ ütles Mirme. Ta lisab, et pigem on personaliosakonnas olnud raskusi kõigile kandidaatidele vastamise ja hea värbamiskogemuse pakkumisega.
Uurides tehisintellekti kasutamist värbamisprotsessis, mainis Age Leedo LHVst, et AI-d kasutatakse eelkõige värbajate töö toetamiseks lihtsustades rutiinseid ülesanded. “AI võimaldab värbajatel keskenduda strateegiliselt olulistele otsustele ja pakkuda kandidaatidele paremat värbamiskogemust,” ütles Leedo.
Euroopa Liidu määrus: aastast 2026 peavad palgavahemikud ka Eestis töökuulutustel avalikud olema
Seotud lood
Täiendatud!
Naisinvestorite klubi looja, investor ja rahatarkuse suunamudija Kristi Saare tegi enda Instagrami 40 000 jälgija seas küsitluse, et millistel töökohtadel Eestis saavad inimested täna enam kui 3000 euro suurust brutopalka.
Täna kehtib nõue maksta välismaa oskustöötajale vähemalt 1,5kordne keskmine palk
Valituse majanduskabinetis tegi MKM ettepaneku luua oskustööjõu erisus suure tööjõupuudusega valdkondades, kus Eesti inimesega töökohti täita ei suudeta ja viia makstava miinimumi nõue ühe keskmise brutopalgani.
Eesti renditööjõu sektori ettevõtted seisavad silmitsi raskustega. Kiire inflatsioon, tööjõumaksud ja palgaralli tekitavad ettevõtetele üha suurema kulude kasvu surve, samas kui majandusnäitajad ei anna lootust kiireks taastumiseks.
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.