Millised ametikohad on tänapäeval ohus?

Ajalukku tagasi vaadates tunduvad mõned vanad ametid ehk isegi naljakad, kuid kunagi oli see tõsine töö, mida ükski masin teha ei saanud.

- Dispetšer-mootorrattur – esimese ja teise maailmasõja ajal viisid sõnumeid baaside vahel kätte mootorratastel dispetšerid. Põhjus oli selles, et sõja ajal olid raadiosignaalid ebastabiilsed ja võisid katkeda, seega kiirem ja mugavam oli saata teade dispetšeriga. Praegu kulub vaid murdosa sekundist, et saata teade tehnoloogia abil kasvõi teisele poole maailma.

- Kurikasättija bowling’usaalis – praegu oleme harjunud, et kui kuuli kurikate poole saadame, asendab masin automaatselt kurikad uutega. Kui selliseid masinaid veel ei olnud, töötasid sel ametil tavaliselt noored poisid, kes kurikad tagasi paika panid.

Siin tuleb aga mängu inimkontakt, mida inimesed tehnoloogiliselt kiiresti arenevas maailmas aina enam vajavad. Ükski nutikassa ei asenda sõbralikku naeratust ning tihti peab inimkassapidaja nutikassa hädast välja aitama.

Inimesed on sotsiaalsed olendid ning nende jaoks on tähtis meeskonnatöö ja füüsiliselt koos olemine. Jah, robotid aitavad meil teha töö ära tõhusamalt, aga inimfaktor kaduda ei saa. Seda näitab ka see, et ametid on asendunud uute, sageli ka mugavamate ja tõhusamatega. Tinglikult võib öelda, et masinkirjutajad on nüüdseks sekretärid, juhiabid, copywriter’id. Radistidest said teleteenuseid pakkuvate operaatorite klienditoe spetsialistid. Kõikvõimalikud diagnostilised protseduurid on usaldatud arvutitele, mis tagab töökindluse, kuid vajalikud remonditööd määrab andmete põhjal siiski inimene. Metsa langetatakse masinatega, mis tagab tööliste turvalisuse ja suurema tootlikkuse, ent neidki masinaid peab keegi juhtima.

Valdav osa metalli- ning puidutööst on juba praegu lahendatud CNC-pinkide ning robotseadmetega ja see on kindlasti valdkond, kus järgmisel kümnendil on tehnoloogia astumas suuri samme. Oskustöölistelt oodatakse käelise osavuse kõrval head tehnilist taipu ja vajalikuks muutub programmeerimisoskus.

Kuid ka siis, kui amet peaks kaduma või muutuma, pole kunagi hilja ümber õppida.

On juba tavapärane, et inimesed, kes 20. eluaastates ühe ameti on omandanud, otsustavad 40. aastates teha täieliku muudatuse oma elus ja õppida midagi sootuks uut – juristist lilleseadjaks, matemaatikaõpetajast puidutisleriks või müügijuhist joogaõpetajaks. See näitab meie suurepärast võimet kohaneda mis iganes vanuses ja oludes.

Näiteks inimesed, kes soovivad õppida juhtima erinevates tootmisvaldkondades kasutatavaid industriaalroboteid, saaksid õppida tööstusliku robotseadme operaatoriks, et muuta tootmine tõhusamaks, sest inimeseta robot töötada ei saa. Ja mis seal salata, masstootmise puhul ei saa inimene kunagi tagada nii laitmatut kvaliteeti, kui seda suudab automaatika. See on eriti oluline näiteks masinatööstuses (autode, lennukite jt sõidukite tootmine), kus väiksemgi eksimus hiljem katastroofiga lõppeda võib.

Seega võidavad koostööst kõik!

Kui ka sina soovid tehnoloogiaga ühte sammu astuda ja kaalud uue ameti õppimist, siis tutvu Hansavesti koolitustega SIIN.