Haiguslehest on saamas luksuskaup: pea pool eestlastest ei söandagi haigeks jääda
Eesti tööturgu on tabanud ohtlik olukord, kus ametlik haigusleht on muutumas haruldaseks nähtuseks: pea pool Eesti elanikest ei suuda meenutada, millal nad viimati ametlikult haiged olid, eelistades tervisega riskides tööd rügada.
Eestis on läbipõlemine jõudnud tasemele, kus see mõjutab otseselt nii töötajate töövõimet kui ka ettevõtete võimet inimesi hoida. Värske uuringu järgi on 60% töötajatest viimase aasta jooksul kogenud läbipõlemise märke ning enam kui pool on selle tõttu kaalunud töökoha vahetamist.
Kevade alguses kogeb suur osa inimesi ootamatut energiakadu ja keskendumisraskusi, mis kanduvad paratamatult ka tööellu. Psühholoog Beatrice Ernest selgitab, miks see juhtub ja mida saavad teha juhid.
Tööle ilmumata jäänud töötaja ei pea tööandjale oma diagnoosi avaldama, kuid teavitamiskohustus jääb. Millal piisab haiguslehest ja millal võib tööandjal tekkida alus hoiatuseks?
Haiguste hooaeg on täies hoos ja paljud töötajad jäävad haiguslehele koroona, gripi, külmetuse või mõne muu haigusega. Millal peaks võtma haiguslehe ja mida tuleb teada haiguspäevade hüvitamisest, selgitab SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.