Mis on töölepingu lõpetamise juures põhilisimad vead, mida tööandjad teevad, ja mis neid vaidlusi põhjustavad, küsisis Personaliuudised Meeli Miidla-Vanatalult, tööinspektsiooni peadirektori asetäitjalt töösuhete järelevalve ja õiguse alal.

- Foto: Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsioon, peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal
Vaidlused on sageli tingitud väga lihtsatest asjadest.
Tihti juhtub, et töötaja asub algul tööle kirjaliku lepinguta, siis jääb tasu saamata. Tööandja väidab, et see ei olnudki töösuhe ja tehtud töö oli kehv ning seega ei peagi tasu maksma. Kui töötaja soovib töötasu kätte saada, peab ta pöörduma töövaidluskomisjoni või kohtusse, et töösuhe tuvastada ja saamata jäänud töötasu välja nõuda.
Sagedased on ka juhtumid, kui töötaja ei ole nõus tööandja otsusega tema tööleping mõjuva põhjusta erakorraliselt üles öelda. Selles olukorras ei jäägi muud üle kui see vaidlustada ehk töötaja nõuab erakorralise ülesütlemise tühistamist. Nüüd juba enamasti teatakse, et tööd siiski tagasi ei saa, aga vähemalt on töötajal õigus hüvitisi nõuda. Juhul kui töövaidluskomisjon või kohus loebki ülesütlemise tühiseks ja lõpetab TLS § 107 alusel töölepingu, saab töötaja lisaks hüvitisele endale ka sotsiaalsed garantiid (näiteks töötuks jäämisel taotleda töötuskindlustushüvitist).
Lähenemine tööandja vaatest: kui tööandja ei ole nõus, et töötaja väidab, et ta on töölepingut rikkunud, ega soovi maksta TLS § 91 lõikega 2 kaasneva kolme kuu keskmise töötasu hüvitist, siis ei jää tal muud üle kui vaidlusse asuda. Kui töövaidluskomisjon või kohus ütleb, et töötajal ei olnud mõjuvat põhjust töölepingut erakorraliselt üles öelda, siis loetakse tööleping töötaja poolt korraliselt üles öelduks ja tööandja hüvitist maksma ei pea.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Muutuvas maailmas on olenemata erialast üha olulisem olla meeldiv, meeldejääv ja mõjuv sõnumite esitaja. Hea uudis – suhtlusoskuseid saab arendada!