Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Naiste panus Eesti majandusse
Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse valdkonnas. Kui suure osa aga naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad ja milline on nende panus Eesti majandusse?
2015. aastal oli Eesti tööealises rahvastikus (15–74-aastased) rohkem naisi kui mehi – 511 000 naist ja 473 000 meest. Vaatamata sellele, et naisi oli ligi 40 000 võrra rohkem, oli nende osalus tööjõus väiksem. Sellest tulenevalt on oluliselt väiksem ka naiste tööhõive. Seevastu naiste tööpuudus on aasta-aastalt olnud meeste omast väiksem, alles 2015. aastal langes meeste tööpuudus naiste näitajaga samale tasemele. See on olukord, mida ei esinenud isegi viimase majandusbuumi ajal.
Mõistete seletus
Tööjõud (majanduslikult aktiivne rahvastik) – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).
Mitteaktiivne rahvastik (majanduslikult passiivne rahvastik) – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.
Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osakaal tööealises rahvastikus.
Tööhõive määr – hõivatute osakaal tööealises rahvastikus.
Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osakaal tööjõus.
Millega tegelevad siis mitteaktiivsed naised, et neid meestest nii palju rohkem on? Õpingute ja tervisliku seisundi tõttu jääb tööturult igal aastal kõrvale ligikaudu 70 000 naist, kusjuures täpselt sama suurusjärk kehtib ka meeste puhul. Veelgi rohkem naisi on varasematel aastatel tööturult kõrvale jäänud aga pensioniea tõttu. 2015. aastal jäi pensioniea tõttu tööturult kõrval 60 000 naist, mida on ligi 20 000 võrra rohkem kui mehi. Suurim erinevus sugudevahelises statistikas tuleb aga oodatud kohast – igal aastal on mitteaktiivsete seas ligikaudu 40 000 naist, kes on kas rasedus- või lapsehoolduspuhkusel või hoolitsevad mõne muu pereliikme eest. Tööealiste meeste seas on teiste eest hoolitsemise tõttu mitteaktiivseid vaid paar tuhat. Huvitava asjaoluna tasub ära mainida, et Eurostati andmetel on Euroopa Liidus Saksamaa ja Hollandi naiste tööturul osalemise aktiivsus kõige kõrgem, järgnevad Skandinaavia ja Eesti. Baltimaad üksteisest selle näitaja põhjal aga ei erine.
Tegevusalati on naiste osakaal väga erinev
Enim naisi töötab tööjõumahukatel tegevusaladel nagu haridus (50 000), kaubandus (50 000) ja töötlev tööstus (46 000). Peaaegu üldse ei tööta naisi mäetööstuses ja veevarustuses.
2015. aastal oli naiste kontsentratsioon hariduses kõrgeim – tervelt 83% kõigist hariduse tegevusalal hõivatutest on naissoost. Kui poode külastades võib ka kaubandus näida peamiselt naiste tegevusalana, siis tegelikult on 59% kaubanduse tegevusalal hõivatutest naised. Töötlevas tööstuses küündib naiste osatähtsus 38%-ni. Kõrge naiste osakaal on veel järgmistel tegevusaladel: majutus ja toitlustus (79%), finants- ja kindlustustegevus (75%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (79%). Avalikus sektoris kokku töötab kaks korda rohkem naisi kui mehi. Madalaim naiste osakaal on ehituses – vaid 8% kõigist tegevusalas hõivatutest on naised.
Naiste panus sisemajanduse kogutoodangusse
Lisaks tööturu analüüsile võime proovida hinnata ka seda, kui suur on naiste panus Eesti sisemajanduse kogutoodangusse (SKT), teisisõnu, kui suure osa igapäevasest majanduslikust heaolust naised toodavad. Kuna statistikast näeme, et erinevused sugude vahel ei piirdu vaid siinses artiklis mainituga, tuleks korrektse hinnangu tarbeks võtta kogu majandus lahti küllaltki väikesteks kildudeks. Lihtsustatud kujul võime aga mingi aimduse saada, kui heidame pilgu sellele, kuidas jaotuvad naised rohkem ja vähem tootlikumate tegevusalade vahel. Siiski tuleb arvestada, et nii toimetades jätame arvestamata juba ainuüksi selle, et naised ja mehed on sageli hõivatud erinevates tootmisprotsessi etappides, millel on omakorda erinevad tootlikkused.
2014. aastal tuli Eesti majanduses kõrgeim lisandväärtus hõivatu kohta kinnisvaraalasest tegevusest, kus kõigist hõivatutest moodustasid naised 57%. Samuti moodustavad naised enamuse (67%) kõrge tootlikkusega finants- ja kindlustustegevusest. Paraku aga moodustab nende tegevusalade tööjõud vaid väikese osa tööturust – alla 4% kõigist töötavatest naistest. Üle 100 000 naistöötajaga avaliku sektori tegevusalad on seevastu ühed väiksemate tootlikkuse näitajatega valdkonnad. Sama kehtib majutuse ja toitlustuse kohta.
Siiski tasub meeles pidada, et SKT ei hõlma kõike, mis majanduses toimub. Suurim osa, mis sealt välja jääb, on kõik kodudes toimuvad tööd, mida inimesed endale teenusena sisse ei osta. Benjamin Bridgmani ja kolleegide 2012. aastal avaldatud uurimuse järgi võiks tasustamata kodutööde SKT-sse kaasamine tõsta viimase nominaalset väärtust ligi veerandi võrra. Seega ei loo meile heaolu ainult töölkäivad naised, vaid ka need paarkümmend ametlikus sõnapruugis n-ö mitteaktiivset naist, kes veedavad suure osa oma ajast lähedaste eest hoolitsedes.
Allikas: Statistikaamet
Autor: Robert Müürsepp, statistikaameti vanemanalüütik
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Värbajad astusid publiku ette ilma turvavõrguta.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele