Personaliuudiste palvel koostas tööinspektsiooni jurist Meeli Miidla-Vanatalu ülevaate 2016. aasta I kvartali töövaidlustest – kui palju neid on, kas ja kuidas on muutunud tööandja ja töötaja algatatud töövaidluste suhe, kuidas jagunevad tööövaidlused maakonniti ja tegevusalade lõikes.

- 2016. aasta I kvartalis laekus tööinspektsioonile laias laastus sama palju avaldusi nagu 2015. aasta IV kvartalis.
- Foto: pixabay.com
Jooksva aasta esimeses kvartalis laekus tööinspektsioonile kokku 684 töövaidlusavaldust, mida on laias laastus sama palju kui 2015. aasta IV kvartalis ning 3% vähem kui 2015. aasta I kvartalis.
Tööandjatelt laekus 79 avaldust (2015. aasta I kvartalis oli see arv 72) ja töötajatelt 605 avaldust (2015. aasta I kvartalis 634) ehk siis tööandjate avalduste arv on veidi kasvanud ning töötajate oma pisut vähenenud. Tänavu I kvartalis töövaidluskomisjoni lahendatud avalduste arv oli aga 670 (2015. aasta I kvartalis oli see 644).

- Töövaidluskomisjonidele laekunud avalduste arv kvartalite lõikes
- Foto: Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsioon, peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal
Kui jälgida töövaidluste arvu muutust maakonniti, siis suurimat kasvu on näha Ida- ja Lääne-Virumaal. Lääne-Virumaal on probleemseimad valdkonnad mööblitööstus, majutus, toitlustus ja ehitus, Ida-Virumaal aga tekstiilitööstus, ehitus ja kaubandus.

- Foto: Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsioon, peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal
Nõuete sisu on jätkuvalt sarnane eelnevate aastate omadega. Suurem osa nõuetest on seotud saamata jäänud töötasude või lõpparvega ja teisel kohal on töölepingu ülesütlemise erakorralisest ülesütlemisest tingitud vaidlused.
Sagedasematest töövaidluste põhjustest kõneleb Meeli Miidla-Vanatalu pikemalt ka 11. mail Tööõiguse seminaril pealkirjaga „Töölepingu alustamine ja lõpetamine”. Töölepingu alustamisel ja lõpetamisel tehtavate vigade kõrval käsitletakse seminaril ka väikeste ja suurte koondamiste teemat, antakse praktilisi näpunäiteid, kuidas koondamisprotsessi alustada ja juhtida, millega on kerge n-ö alt minna ja mis peaks olema kohustuslikud tegevused. Töötukassa esindaja aga annab ülevaate, missugust tuge nemad omalt poolt pakkuda saavad (vt seminari programm ja esinejad).
Autor: Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni jurist
Seotud lood
Tugev ja motiveeritud meeskond ei sünni iseenesest – selle aluseks on selge ja
argumendil põhinev suhtlus. Selge ja struktureeritud suhtlemine pole lihtsalt "tore omadus" – see on hädavajalik, et meeskond suudaks teha tõhusat koostööd, langetada informeeritud otsuseid ja tulla toime keeruliste olukordadega. Kui kommunikatsioon on kaootiline ja arusaamatu, siis võime olla kindlad, et probleemid kuhjuvad ja takistavad meeskonna edasiliikumist. Kuidas kujundada töökeskkond, kus iga tiimiliige tunneb end kaasatuna, väärtustatuna ja motiveerituna?