Personaliuudiste palvel koostas tööinspektsiooni jurist Meeli Miidla-Vanatalu ülevaate 2016. aasta I kvartali töövaidlustest – kui palju neid on, kas ja kuidas on muutunud tööandja ja töötaja algatatud töövaidluste suhe, kuidas jagunevad tööövaidlused maakonniti ja tegevusalade lõikes.
- 2016. aasta I kvartalis laekus tööinspektsioonile laias laastus sama palju avaldusi nagu 2015. aasta IV kvartalis. Foto: pixabay.com
Jooksva aasta esimeses kvartalis laekus tööinspektsioonile kokku 684 töövaidlusavaldust, mida on laias laastus sama palju kui 2015. aasta IV kvartalis ning 3% vähem kui 2015. aasta I kvartalis.
Tööandjatelt laekus 79 avaldust (2015. aasta I kvartalis oli see arv 72) ja töötajatelt 605 avaldust (2015. aasta I kvartalis 634) ehk siis tööandjate avalduste arv on veidi kasvanud ning töötajate oma pisut vähenenud. Tänavu I kvartalis töövaidluskomisjoni lahendatud avalduste arv oli aga 670 (2015. aasta I kvartalis oli see 644).
- Töövaidluskomisjonidele laekunud avalduste arv kvartalite lõikes Foto: Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsioon, peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal
Kui jälgida töövaidluste arvu muutust maakonniti, siis suurimat kasvu on näha Ida- ja Lääne-Virumaal. Lääne-Virumaal on probleemseimad valdkonnad mööblitööstus, majutus, toitlustus ja ehitus, Ida-Virumaal aga tekstiilitööstus, ehitus ja kaubandus.
- Foto: Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsioon, peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal
Nõuete sisu on jätkuvalt sarnane eelnevate aastate omadega. Suurem osa nõuetest on seotud saamata jäänud töötasude või lõpparvega ja teisel kohal on töölepingu ülesütlemise erakorralisest ülesütlemisest tingitud vaidlused.
Sagedasematest töövaidluste põhjustest kõneleb Meeli Miidla-Vanatalu pikemalt ka 11. mail Tööõiguse seminaril pealkirjaga „Töölepingu alustamine ja lõpetamine”. Töölepingu alustamisel ja lõpetamisel tehtavate vigade kõrval käsitletakse seminaril ka väikeste ja suurte koondamiste teemat, antakse praktilisi näpunäiteid, kuidas koondamisprotsessi alustada ja juhtida, millega on kerge n-ö alt minna ja mis peaks olema kohustuslikud tegevused. Töötukassa esindaja aga annab ülevaate, missugust tuge nemad omalt poolt pakkuda saavad (vt seminari programm ja esinejad).
Autor: Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni jurist
Seotud lood
Statistikaamet viis reservväelaste seas läbi uuringu*, mille tulemusena selgus, et ajateenistuse läbinud meesterahvas teenib mediaanpalgas 207 eurot kuus rohkem kui tema eakaaslane, kes ajateenistust läbinud pole. Aasta lõikes tähendab see seda, et mediaanpalga arvestuses teenib reservväelane 2484 eurot rohkem.
Enimloetud
6
NB! Lisatud Kai Saardi kommentaar!
Viimased uudised
NB! Lisatud Kai Saardi kommentaar!
Hetkel kuum
Personalitöö automatiseerimise tarkvaralahendusi on sadu, kui mitte tuhandeid
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Personalijuht saab tehisaru kasutada talendi- ja tulemusjuhtimises, värbamises, arendamises, kaasamises ning personalianalüüsis.
Millistes sektorites on töökohtadele suurim konkurents?
Tagasi Personaliuudised esilehele