Tööandja peab töökeskkonna kujundamisel arvestama töötajate vajadustega. Ükski õiguse reegel ei näe samas ette ega saagi ette näha detailset seismise, istumise või kõndimise korraldust sundasenditega töökohtadel, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Thea Treier.
- Keegi ei pane pahaks müügisaalis seisutoolile nõjatuvat teenindajat, kes on vajadusel valmis meid kohe abistama. Foto: pixabay.com
Mõni nädal tagasi ilmus Eesti Ekspressis artikkel
„9 tundi püstijalu: kauplused keelavad müüjatel istuda”. Kuigi lugu tekitas küsimusi, ei ole tegelikult ühtki põhjust, miks müüja ei võiks hetkeks istuda või toetuda seisutoolile.
Klienditeenindaja töös esinevad füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama klienditeenindaja töö töötajale võimalikult sobivaks.
Piisav hulk arvestatavaid vaheaegu
Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama klienditeenindaja kehalisi, soolisi ja ealisi iseärasusi, ka töötaja väsimist tööpäeva jooksul. Kuna tegemist on füüsilise töökoormuse ja pikaajalises sundasendis töötamisega, peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavaid vaheaegu.
Eraldi tuleb arvestada raseda terviseriskidega, muu hulgas füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavate sundasendite või -liigutustega nagu pidev töötamine seistes või istudes ja kiire töötempo. Rasedale peab tööandja pakkuma lamamisvõimalust.
Oluline on vahelduvus
Nii tuleb klienditeenindajale luua töökeskkond, kus töötaja saab parasjagu seista, aeg-ajalt istuda, kõndida ja puhata. Oluline on vahelduvus ning pidevatest sundasenditest ja -liigutustest hoidumine, paindlik vaheaegade kasutamine.
Keegi ei pane pahaks müügisaalis seisutoolile nõjatuvat teenindajat, kes on vajadusel valmis meid kohe abistama, küll aga häiriks meid tusane ja ükskõikne seisev teenindaja, kes ei pane tähele saalis viibivat abivajajat klienti.
Vaata ka nõuandeid portaalis
tööelu.ee, küsimuste korral võta ühendust tööinspektsiooniga infotelefonil 640 6000 või kirjuta juristile
[email protected].
Autor: Thea Treier, tööelu arengu osakonna juhataja
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.