Tööjõutulu osakaalu tsüklilised kasvuperioodid võivad laheneda kahel viisil, kirjutavad Eesti Panga ökonomistid Orsolya Soosaar ja Kaspar Oja.
- Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar
Eesti majanduse tasakaalustamatuse kõige ilmsem tunnus on viimastel aastatel olnud palga- ja kapitalitulu vahekorra muutus. Varem on tööjõutulu suhe loodud väärtusesse olnud Eestis väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuid viimaste aastate kiire palgakasvu tõttu on see suurenenud. Majandusarenguga kaasneb suhteliselt tööjõumahukama teenuste sektori osatähtsuse kasv hõives, millega suureneb tööjõutulu roll majanduses. Eesti majanduse viimaste aastate tööjõumahukuse kasvu taga pole aga majanduse struktuuri muutus, vähemalt mitte tegevusalade tasandil.
OECD riikides on tööjõu ühikukulu kasvuga kaasnenud aeglasem majanduskasv. Mida kauem tööjõu ühikukulu suurenes, seda suurem oli kaotus SKP-s. Neli aastat järjest kestnud tööjõu ühikulu kasv tõi kaasa keskmiselt ligi 3%-lise kaotuse SKP tasemes.
Seost tööjõu kallinemise ja SKP kaotuse vahel ei saa pidada täielikult põhjuslikuks, sest ka majanduse olukorra halvenemine ise põhjustab tööjõu ühikukulu kasvu. Ettevõtted ei saa müügitulu lühiajalise kahanemise tõttu tööjõukulusid vähendada ning turu kehv seis võimendub seetõttu kasumites. Samal ajal halvendab tööjõu ühikukulu suurenemine konkurentsivõimet, mis põhjustab omakorda majanduskasvu aeglustumise. Seda kinnitab ka tõsiasi, et tööjõu ühikukulu pikemate järjestikuste kasvuperioodide korral aeglustus SKP kasv rohkem.
Tööjõutulu osakaalu tsüklilised kasvuperioodid võivad laheneda kahel viisil. Üks neist on n-ö kasvutsüklist väljakasvamine, mis tähendab, et kui majanduskasv kiireneb, ei hoogustu tööjõukulude kasv enam endisel määral. See võimaldab ettevõtetel kasumimarginaale ja konkurentsivõimet taas suurendada. Teine võimalus on, et kasumimarginaalide vähenemine sunnib osa ettevõtteid turult lahkuma. See toob esialgu kaasa tööjõukulude kahanemise ja töötuse kasvu. Suurem vaba tööjõu hulk vähendab edaspidi palgasurvet ja ellu jäänud parema tootlikkusega ettevõtete kasumimarginaal kasvab.
* Kui tahad täpsemalt teada, mis tööjõu- ja palgaturul toimuma hakkab, külasta kindlasti septembrikuist konverentsi Palga Päev. NB! Konverentsile on veel üksikuid vabu kohti!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.