Sotsiaalministeerium saatis eile, 15. septembril kooskõlastamisele töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võimaldatakse 15-17-aastastele noortele pikemat tööaega ja kaotatakse alaealistele lubatud tööde nimekiri.
Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul soovitakse muudatustega parandada alaealiste tööle saamise võimalusi. „Kehtiv alaealiste töötingimuste regulatsioon ei tee alaealiste tööle võtmist tööandja jaoks atraktiivseks. Samas oli 15–24-aastaste töötuse määr eelmisel aastal 13,1 protsenti, mis on üldisest töötuse määrast poole suurem. Noorte tööle asumine peab olema tulevikus lihtsam,” lisas minister. „Meile on jätkuvalt tähtis laste tervise kaitse ja sellele pöörame rõhku ka edaspidi, uue seaduseelnõuga soovime vähendada aga ebamõistlikke piiranguid alaealiste töötamisele.”
Plaanitavad muudatused puudutavad eelkõige mittekoolikohustuslikke 15–17-aastaseid noori, kellele võimaldatakse eelnõuga pikemat tööaega. Eelnõuga kaotatakse alaealistele lubatud tööde nimekiri, mis võimaldas alaealise töölevõtmist ainult nimekirjas loetletud töödele, nt marjade korjamine, kauba pakkimine, nõude pesemine. Samuti ei ole 13–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks vaja enam taotleda tööinspektsiooni luba. Samas antakse tööinspektsioonile pädevus hinnata töö tegemiseks sõlmitud lepingu sisu tuvastamaks, kas tegemist on töösuhtega. Nii tagatakse töötajatele tööelus parem kaitse.
Lisaks tehakse eelnõuga IT-sektori töötajate valveaja rakendamisel erand igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuete järgimisest.
Eelnõu aluseks olevale väljatöötamiskavatsusele laekus tagasisidet paljudelt asutustelt ja organisatsioonidelt. Tagasiside põhjal on väljatöötamiskavatsuses tehtud muudatusettepanekutest välja valitud need, millega soovitakse edasi liikuda. Tagasisidet arvestades loobuti näiteks plaanist võimaldada 15–17-aastastel mittekoolikohustuslikel alaealistel teha ületunnitööd ning töötada kuni kella 23ni.
Töölepingu seaduses sisalduvat alaealiste töötingimuste ning valveaja kasutamise regulatsiooni ei ole muudetud pärast seaduse jõustumist 1. juulil 2009. aastal.
Eelnõu on kättesaadav
infosüsteemisSeotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.