Kas Sina pole vahel tundnud, et igasuguse stressi korral on sul raske selgesti mõelda, teistega suhelda ja uusi ideid genereerida? Negatiivse emotsiooni poolt kaaperdatuna väheneb su võime keskenduda, loominguline olla ja saadud informatsiooni töödelda. Fakt on see, et enamik inimesi, olenevalt töökohast, kannatab iga päev mingit laadi stressi all. Tööandjana aga on vajalik see tase võimalikult madal hoida, muidu väheneb ju produktiivsus ja üleüldine rahulolu tööl. Kuidas seda aga teha?
Daniel Goleman toob oma raamatus
„Sotsiaalne intelligentsus” hulga näiteid, kinnitades, et positiivsuse kultiveerimine töötajates on parim viis tööstressi vähendada. Järgnev katse näitabki, kui oluline on tegelikult positiivne emotsioon.
Katses paluti juhil anda oma töötajatele kahel korral tagasisidet. Kõigepealt andis juht edasi negatiivse tagasiside, tehes seda rõõmsal ja sõbralikul häälel. Töötajad tundsid, et olenemata halvast tagaisidest olid emotsioonid siiski head ja positiivsed. Teises katses rääkis juht oma töötajatele aga häid uudiseid, kasutades pigem kurjemat hääletooni. Taaskord olenemata uudise sisust, tundsid töötajad end koosolekult väljudes pigem negatiivselt meelestatuna. Katse võeti kokku väitega, et juhi emotsionaalne toon (ka hääletoon) on töötajatele palju olulisem kui reaalne tagasiside sisu.
Mida selle positiivse tooniga siis aga peale hakata? Kuna kriitika ja halva tagasiside väljendamine on teatud situatsioonides vältimatu, siis selleks, et negatiivne emotsioon kaua ei kestaks, tuleks töötajates võimalikult tihti ka positiivset emotsiooni kultiveerida. Mida juht selleks siis omalt poolt teha saaks?
„Psühhosomaatilise arstiteaduse” ajakirja
veebruari väljaandes räägitakse uurimistööst, mille tulemused näitavad töötajate tunnustamise mõju stressiga võitlemisele. Tuleb nimelt välja, et positiivsed ja toetavad kommentaarid oma juhilt ja meeskonnaliikmetelt on suurimad kasutegurid töörõõmu ja rahulolu loomisel. Lisaks näitab uurimus, et teiste tunnustamine on palju viljakandvam kui ise tunnustatud saamine. Nimelt kutsub teiste toetamine esile bioloogilisi muudatusi ajus, mis vähendavad otseselt negatiivsete emotsioonide ja stressi teket.
Juhina on seega vajalik ka oma töötajad üksteist tunnustama ja toetama saada – selle ilmselgem viis on muidugi ise eeskuju näidata. Uurimuse kohaselt pakub teiste inimeste (sh töökaaslaste) tunnustamine järgnevaid kasutegureid.
Teisi toetades ja tunnustades paraneb meie vaimne tervis ja väheneb stressikoorma hulk meie õlul. Kuna vaimne tervis ja emotsionaalne positiivsus on otseselt seotud ka füüsilise tervisega, võib öelda, et ka füüsiline tervis paraneb, tuues kaasa suurema rahulolutunde eluga ja sellest tulenevalt võib-olla ka pikema eluea.Kuna tunnustamine on kahesuunaline tee, siis teisi toetades toetavad nad ühel hetkel ka sind. Ja kes ei tahaks töötada kriitilise ja mürgise töökeskkonna asemel hoopis vastutulelikus ja sõbralikus kontoris?Teisi tunnustades ja motiveerivaid komplimente tehes võtad sa fookuse ära iseenda stressilt ja muredelt. Seetõttu ongi altruismil terves maailmas nii elumuutev mõju. Keskendudes ja teisi aidates väheneb su enesekesksus ja sellega ka tööalane stress.
Autor: Kathleen Kanervikko, Motivaatori turundusjuht
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.