23.10.25, 16:01

Neli viisi, kuidas luua keskkond, kus meeskonna potentsiaal saab kasvada

Tänapäeva organisatsioonides on meeskonnad rohkem kui lihtsalt töö tegijad – nad on ettevõtte vereringe ja närvisüsteem, mis hoiab organisatsiooni elujõulisena, usub koolitaja, coach ja superviisor Liis Süsmalainen.

Liis Süsmalainenkoolitaja, coach ja superviisor

Superviisor, coach ja koolitaja Liis Süsmalainen

Superviisor, coach ja koolitaja Liis Süsmalainen

Igas meeskonnas on peidus tohutu potentsiaal, kuid see ei avaldu iseenesest. See vajab teadlikku juhtimist, turvalist keskkonda ja toetavat kultuuri, kus inimesed tunnevad, et nende tegelik võimekus saab esile tulla ja nende panus loeb. Olulisel kohal on luua tingimused, kus iga liige saab kasvada, võtta vastutust ja tunda end väärtuslikuna. Oled ehk märganud, kuidas sama meeskond võib erineva juhi käe all kas õitseda või hääbuda? Nii nagu aednik ei saa sundida seemet kasvama, saab ka juht luua vaid pinnase ja keskkonna, kus kasvamine ja õide puhkemine on võimalik.

Ühine visioon ja selged eesmärgid – pinnas, milles üheskoos kasvada

Ühise visiooni ja eesmärkide selgus on üks võtmetegureid meeskonna potentsiaali avaldumisel, see loob selge suuna, ühise tähenduse ja ühtse tegutsemisraamistiku. Kui meeskond mõistab igapäevaste tegevuste keskel, mille nimel ja miks ta tegutseb, tekib jagatud eesmärgipärasus, mis ühendab meeskonnaliikmete erinevad teadmised, oskused ja kogemused üheks tervikuks.

‘Visioon on justkui kompass – see aitab vältida killustatust ja annab igale liikmele võimaluse siduda oma töö laiema eesmärgiga. Kui inimene mõistab ja tunnetab ühist visiooni, on tal lihtsam näha, kuidas tema isiklikud eesmärgid ja tööalased ülesanded sellega haakuvad. See loob sisemise sideme – töö on võimalus panustada millessegi tähenduslikku. Selline seotus suurendab vastutustunnet, sisemist motivatsiooni ja valmisolekut anda oma parim.

Artikkel jätkub pärast reklaami

“Kas Sinu meeskond teab, kuhu te liigute ja miks see oluline on?”

Loe lisaks

21.10.25, 13:31

Aeg on valida aasta koolitajat. Anna oma hääl!

Tugevustele keskendumine – taim oma täies elujõus

Meeskond, kus iga liige saab tegutseda oma loomulike tugevuste pinnalt, on nagu orkester, kus iga pill kõlab õigel ajal ja õiges võtmes. Mõni meeskonnaliige võib mängida suurepäraselt küll mitut pilli, kuid kõik see, mis inimestel hästi välja tuleb ei pruugi tingimata olla see, mis neid köidab ja silma särama lööb.

Aidates inimestel mõista, mis neid käivitab, ja võimaldada neile rohkem just neid tegevusi, kus nad saavad oma tugevusi rakendada, toetame nende potentsiaali avaldumist. Ka tugevustel põhinevale juhtimisele keskendunud Marcus Buckinghami sõnul muutuvad inimesed suurepäraseks mitte oma nõrkusi parandades, vaid oma tugevusi kasutades.

Kui töötajad saavad tegeleda sellega, milles nad on loomupäraselt tugevad ja mida nad tõeliselt naudivad, suureneb nende motivatsioon, enesekindlus ja pühendumus. Juhina saad luua keskkonna, kus tugevused on nähtavad ja neid saab teadlikult rakendada – kohandades rolle, tunnustades panust ja võimaldades arenguruumi. Meeskond omakorda saab üksteise tugevusi märgata, väärtustada ja neid koostöös maksimaalselt kasutada. Selline tugevustepõhine kultuur toob esile iga liikme parima, loob vastastikuse usalduse ning muudab kogu meeskonna loovamaks, tulemuslikumaks ja võimekamaks oma eesmärke saavutama.

“Kas Sina tead, milles iga Sinu meeskonnaliige tõeliselt särab, ja kas neil on võimalik seda igapäevatöös rakendada?”

Koostöö ja ühine areng - väetis, mis kiirendab kasvu

Meeskonnasisene koostöö loob pinnase, kus iga liige saab oma teadmisi ja oskusi teiste omadega põimida, tuues esile sünergia, mida üksinda tegutsedes ei saavutaks. Ühiste arutelude ja jagatud kogemuste kaudu sünnivad uued ideed ning probleemidele leitakse loovamad lahendused.

Teadlikult loodud koostöökohad võimaldavad meeskonnaliikmetel anda oma parima just seal, kus nad on kõige kompetentsemad ja motiveeritumad. See loob meeskonda tasakaalu ja teineteise täiendamise võimalusi – ühe liikme tugevused katavad teise nõrkused ning koostöös saavutatakse rohkem kui individuaalselt. Kui igaüks saab panustada oma autentse potentsiaaliga, muutub meeskond paindlikumaks, loovamaks ja tulemuslikumaks.

Selline koostöö ei tugevda ainult meeskonna tulemuslikkust, vaid toetab ka iga üksiku liikme arengut – iga vahetatud mõte, saadud tagasiside või üheskoos lahendatud väljakutse aitab laiendada teadmiste ja oskuste pagasit. Pidev õppimine ja uuendusmeelsus saavad loomulikuks osaks meeskonna kultuurist, kus jagatud tarkusest kasvab välja võime pidevalt areneda, kohaneda ja olla üheskoos tulemuslikumad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

“Kuidas Sina soodustad oma meeskonnas koostööd ja teineteise tugevuste rakendamist?”

Edusammude tunnustamine – kasvab see, mida kastad

Tunnustus ei tähenda ainult lõpptulemuse kiitmist, vaid ka väikeste sammude märkamist. Raamatu “"The Progress Principle" autorid Teresa Amabile ja Steven Kramer on esile toonud, et töömotivatsiooni suurim allikas on progressi tunne – teadmine, et ma liigun edasi. Kui meeskond tunneb, et iga pingutus on märgatud, kasvab sisemine motivatsioon ja usaldus.

Küsi koosoleku lõpus: “Mis meil sel nädalal õnnestus?” – see lihtne küsimus loob kultuuri, kus inimesed tunnevad end väärtuslikuna ja tajuvad edasiliikumist. Tunnustamine ja edusammude esiletoomine on olulised, sest need loovad positiivse ja motiveeriva õhkkonna, kus inimesed tunnevad end väärtuslike ja nähtavatena.

Tunnustamine annab selge sõnumi, et iga panus loeb, ning kinnitab, milliseid käitumisi ja tulemusi organisatsioon väärtustab. Lisaks aitab edusammude esiletoomine inimestel tajuda oma töö mõju laiemas kontekstis – nad näevad, kuidas nende tegevus panustab organisatsiooni visiooni ning toetab organisatsiooni eesmärkide saavutamist ja arengut. See loob tähendustunde ja tugevdab kuuluvustunnet: töötajad ei tee lihtsalt oma igapäevast tööd, vaid on osa ühise eesmärgi saavutamisest.

“Kui sageli märkad ja tunnustad oma meeskonna väikeseid edusamme?”

Kokkuvõtteks

Juhi roll meeskonna potentsiaali avamisel ei seisne inimeste „muutmises“, vaid keskkonna loomises, kus nad saavad loomulikult kasvada ja areneda. Kui meeskonnal on ühine visioon, iga liige saab tegutseda oma tugevustest lähtudes, koostöö on teadlikult toetatud ning edusamme märgatakse ja tähistatakse, tekib pinnas, kus iga inimene saab tuua esile oma parima. Sellises kultuuris kasvavad nii inimesed kui tulemused, sest kui pinnas on viljakas, on õitseng vältimatu.

„Vaata oma meeskonda kui aeda – mis on see, mis vajab täna rohkem valgust, vett või ruumi, et kasvada?”

PANE TÄHELE!

Superviisor, coach ja koolitaja Liis Süsmalainen astub üles ka 6. novembril toimuval Koolituskonverentsil, kus külaliste ette astub ligi 30 koolitajat 5 teemasaalis.

Vaata üle konverentsi programm ja tutvu esinejatega ning registreeri end enne oktoobri lõppu soodushinnaga!