• 04.11.16, 12:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Meeskonnatöö on edu alus

Sina ja Sinu meeskonnaliikmed veedavad enamuse oma päevast tööl või sellele mõeldes - väidetavalt kulutavad inimesed tööle või sellest mõtlemisele 75% oma päevast. On oluline, et see oleks siis üks vahva koht, kas pole?
Meeskonnatöö on edu alus
  • Foto: Meeli Küttim
Seega – kas see koht, kus Sinu meeskond aega veedab, meeldib Sulle? Aga nendele? Milline on Su töökaaslaste suhtumine? Kas inimesed on abivalmis? Usaldusväärsed? Kas töötate ühe eesmärgi nimel? Kas asjad saavad tehtud ja kas inimesed tunnevad sellest rõõmu?
Kellele meist poleks lapsena õpetatud, et teistega tuleb hästi läbi saada ning et koos tehes oleme edukamad kui üksi tegutsedes?
Ka enamus juhtimisraamatuid räägib sellest, et meeskonnatöö on suure edu alus. Kas Sinu usk meeskonnatöösse ei ole vahel kõikuma löönud? Näiteks siis, kui näed, et Sul on kamp ägedaid ja andekaid inimesi toas, aga lubatud meeskonnatöö sünergiat ei paista veel kuskilt. Ja ometigi oled Sa selle nimelt pingutanud. Milles siis asi?
Meeskonna töötoas räägimegi, kuidas luua meeskond, mis on suurem kui tema liikmete summa.
Koolitus 2017
Koolituskonverents toimub 9. novembril.
Ligi 40 koolitajat teevad 25-minutilise näidiskoolituse, et saaksid aimu nende tööstiilist.
Töö toimub kuues paralleelsaalis: juhtimine, turundus/teenindus, meeskonnatöö, efektiivsus ja innovatsioon, enesejuhtimine ja Äripäeva Akadeemia 10.
Vaata lisainfot SIIT.
Päeva alustab Mats Soomre, kes tutvustab om töötuba järgmiselt:
„Nad ütlesid, et meeskonna loomine on lihtne … Võtad kõige targemad ja võimekamad oma ala spetsialistid ning paned nad ühte meeskonda koostööd tegema. Liidad mõttes kokku kõikide võimed ja ootad tulemuseks midagi erakordset. Ja siis selgub tegelikkus … Selle asemel et saavutada midagi erakordset, kiputakse suuremat osa ajast kulutama täiesti ebaolulisele tegevusele. Kaasa arvatud liigne vaidlemine või ignoreerimine ja omavaheline konkureerimine – kes meist on kõige targem ja kellel on kõige rohkem õigus. Kas see on paratamatu? Ei ole!”
Teisena tuleb räägib Martin Pärn kümnest mõjustamistehnikat, mis saad kohe enda ja oma meeskonna kasuks tööle panna. Saad teada, kuidas suunata teisi soovitud viisil käituma. Martin räägib näiteks kuidas „müksab” Google töötajaid tervislikumalt toituma või kuidas aitab kallim toode müüa odavamat. Need ja paljud teised põnevad küsimused saavad koolitusel vastuse – teema on mõjustamine.
Tunnustatud ruumilooja Piret Jeedas on veendunud, et meie igapäevatöö lahutamatu osa on koostöö kolleegide või partneritega, kelle teadmiste ja oskuste tark kasutamine soovitud sihi saavutamisel on väga oluline. Pireti töötoas uuritakse võimalusi, kuidas oma meeskonda enam tundma õppida ja seega leida mooduseid neid juhina mõjusamalt toetada. Piert tutvustab ja jagab selle jaoks ka ühte tööriista, mille igaüks saab endale kaasa võtta ja oma meeskonna heaks tööle panna.
Iga meeskonda on mingil hetkel vaja koolitada. Meeskonnakoolituste proff Joonas Väärtnõu teeb kokkuvõtte sellest, miks mõni meeskonnakoolitus on kohe hukule määratud ning kas ja mida on võimalik selle vältimiseks teha?
Seejärel jagab Hede-Kerstin Luik nõuandeid väga aktuaalsel ja järjest olulisemal teemal – kuidas juhtida hajali asuvaid ja ka virtuaalmeeskondi, mille liikmed asuvad eri kohtades.
Päeva viimases ettekandes räägib Ain Mihkelson oma suurematest vigadest meeskondade juhtimisel ja loomisel ning toob välja üldistatud õppetunnid. Tema juhtimisel vaadatakse otsa ühele olulisemale inimeste motivaatorile tänapäeval, mis on eriti oluline noorema põlvkonna puhul.
Autor: Indrek Maripuu, koolitaja

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 08:00
Kuidas võrdsus ja mitmekesisus organisatsiooni ja selle töötajaid aitavad?
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele