Karjäärinõustamist vaadati varasemalt kui kitsast ameti- ja õppimisalast nõustamist. Tänapäeval on see omandanud uue mõõtme, käsitledes inimese elu kui tervikut. Juba poolteist aastat pakutakse kõigis maakondades tasuta nõustamist töötavale inimesele.
Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastamise kaudu on kõigil, kes ei ole registreeritud töötud ega koondamisteatega tööotsijad, võimalik saada professionaalset tuge oma tööelu plaanide elluviimiseks. Karjäärinõustamine on hea võimalus arutada nõustajaga oma elu ja tuleviku üle, seada samme ja rääkida konfidentsiaalselt tundlikel teemadel. Tööl veedame suure osa ajast, võiksime tunda end seal hästi. Mõnikord piisab väikese muudatuse sisseviimisest tööl või elukorralduses, et töö jälle rõõmu pakuks.
Vahel mõistab inimene nõustamisel, et tema elu kese ei olegi töö ja talle rahuldust pakkuvad tegevused on väljaspool tööaega – lapsevanema roll, hobid, sport, lemmiklooma eest hoolitsemine jm. Seda endale teadvustades ja lõpetades tööõnne tagaajamise võib inimene ühtäkki avastada, et elus on kõik paigas.
Paljudel ettevõtetel on üheks värbamisargumendiks, et nad pakuvad toetavat ja arendavat keskkonda. Hea on töötada tööandja juures, kes näeb töötaja muret, püüab teda aidata ja vajadusel oskab suunata spetsialisti, näiteks karjäärinõustaja juurde. Mehi satub karjäärinõustaja juurde ootuspäraselt vähem. See võiks olla teisiti – varane murede märkamine võib päästa läbipõlemisest. Lisaks aitab individuaalne nõustamine inimesel kiiremini uue ametikohaga kohaneda või analüüsida, kas ametikõrgenduse vastuvõtmine on õige otsus – eriti olukordades, kus töötaja on teinud vaid spetsialisti tööd ja tal ei ole olnud siiani juhitööga kokkupuudet. Näiteks kui inimesel on mingi oskus puudulik, võib ta hakata kahtlema oma sobivuses ning seetõttu eirata ülesandeid, milles oskuse vajakajäämine välja võib tulla, näiteks uute kontaktide loomine, toimiva tarkvaralahenduse arendamine jms.
Töötukassa karjäärinõustajad keskenduvad peamiselt individuaalsetele nõustamistele, kuid ollakse valmis tegema ka grupinõustamisi tööandja juures ettevõtte töötajatele. Grupinõustamise levinumad teemad on stressiga toimetulek, tööelu väärtuste analüüs, endas motivatsiooni leidmine, konfliktide jahutamine, aga ka parem töö- ja eraelu juhtimine. Näiteks räägib Tallinna ja Harjumaa osakonna karjäärinõustaja Pille Pesti stressijuhtimise grupinõustamisel stressi olemusest, selle vajalikkusest ja kahjulikkusest, mõjust kehale ja meelele. Grupis arutatakse erinevaid stressiga toimetuleku viise ja tehakse läbi mõni lihtne, kuid toimiv kohalolekuharjutus, mis sobib hästi stressi ennetamiseks ja sellega toimetulekuks.
Valga maakonna karjäärinõustaja Jaana Butov: Meil on huvi grupinõustamise vastu üsna suur. Pooleteise aasta jooksul, mil teenust on pakutud, on tehtud sadakond grupinõustamist kahekümnele eri sihtrühma. Põhilised koostöökokkulepped on sõlmitud tööandjatega, kes soovivad töötajaid toetada, tööõhkkonda parandada ja arenguvajadusi välja selgitada. Pikemaajaline ja suuremahuline koostöö on Valga haiglaga, kes soovib, et kogu kollektiiv saaks osa erinevatest grupinõustamistest. Praeguseks on grupinõustamised tehtud hoolekandeosakonna ning EMO töötajatega. Lähiajal lisanduvad kirurgia- ja günekoloogiaosakonna töötajad. Põhilised teemad on rollid meeskonnas, suhted töökohal, kommunikatsioon, konfliktid ja nende lahendamine, tööstress ja sellega toimetulek, motivatsioon, ajajuhtimine ning eesmärkide seadmine.
Valga haigla sekretär-personalijuht Elle Märtinson soovitab grupinõustamisi ka teistele asutustele: Osalejad on andnud vaid kiitvad hinnanguid. Motivatsiooni teema tekitas inimestes positiivse tunde ja pani asjade üle järele mõtlema, õpetati eesmärke püstitama ja unistusi ellu viima. Meeskonnatöös toodi õpetlikke näiteid, kuidas lahendada pisiprobleeme ja anda neile positiivne suund. Kiidusõnu jagati ka nõustaja aadressil – inimestele meeldis, et nõustamised olid teistsugused, elulised.
Elle Märtinson loodab, et koostöös töötukassaga saab nõustatud võimalikult palju haigla töötajaid ning üheskoos Valga ja maakonna elanike rahulolu ja teadmisi suurendada.
Grupinõustamine
Grupinõustamine on individuaalse nõustamise sarnane protsess. Vahe on selles, et korraga osaleb nõustamisel rohkem inimesi ja karjäärinõustaja tegeleb mitme ühesuguse vajaduse või huviga kliendiga. Grupi suurus on kuni 16 inimest ja üldjuhul kestab nõustamine sõltuvalt teemast 2–3 tundi. Nõustamist saab korraldada töötukassa ruumides või tööandja juures.
Muutuvad rollid
Töö- ja professionaalset elu ei saa eraldada inimese muudest rollidest – üks valdkond mõjutab teist. Lisaks karjääripöörde elluviijatele ning võimetekohasema ja huvitavama töö otsijatele jõuavad karjäärinõustajate juurde inimesed, kes on stressis, rahulolematud oma töö või töötulemustega. Vahel aga hoopis alahoidlikud ja kartlikud uute võimalike rollide ees. Olemasolev töö võib väljapääsmatuna paista üksikvanema rolli, erinevate kultuuriliste või usuliste veendumuste tõttu, aga ka näiteks vanemate surve või ühiskonnas kinnistunud uskumuste tõttu. Meie saame suurendada inimese enesekindlust, toetada teda eesmärgipärasemale tegutsemisele suunamisega ning olla kõrval, kui tal on vaja muudatusi aktsepteerida ja ellu viia.
Allikad: Tööelu.ee, www.minukarjäär.ee
Autor: Jaana Butov, Kristel Ainsalu
Seotud lood
Töö- ja turvajalatseid tootva Soome ettevõtte Sievi Jalkine OY Baltikumi müügijuht Ülar Verev ütleb, et väga paljudes valdkondades on oluline pöörata igapäevatöö käigus tähelepanu töötajate turvalisusele ja ka sellele, milliste omadustega töö- või turvajalatseid kantakse.
Enimloetud
1
Lisatud intervjuu Maarika Haidakuga!
2
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Hetkel kuum
Personalijuht saab tehisaru kasutada talendi- ja tulemusjuhtimises, värbamises, arendamises, kaasamises ning personalianalüüsis.
Personalitöö automatiseerimise tarkvaralahendusi on sadu, kui mitte tuhandeid
NB! Lisatud Kai Saardi kommentaar!
Kuidas tööstusettevõtet coachivalt juhtida?
Kas õues liikumist saab toetada personalijuhtimise kaudu?
Tagasi Personaliuudised esilehele