Autor: Mait Kraun • 24. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Göteborgis asuvas Svartedalensi hooldekodus alustati kuuetunniste tööpäevadega kaks aastat tagasi. Nüüd on otsustatud sellest loobuda, vaatamata sellele, et hiljutised uurimused toetavad just lühendatud tööpäevi.

Göteborg ei tahtnud eksperimenti jätkata osaliselt selle pärast, et raha sai otsa. Selleks, et kõik töö saaks tehtud, pidi hooldekodu palkama juurde 17 inimest ja palgakulu tuli juurde 12 miljonit krooni (1,2 miljonit eurot). Linn oli oma eelarves arvestanud vaid kahe aastaga ja terve omavalitsuse piires seda eksperimenti teha ei taheta.

Töötajate tervis paranes

Seega praeguseks on projekt läbi. Eksperimendil on ka pikaajalisi positiivseid külgi, mida uuringus ei arvestatud. Lühem tööpäev parandab töötajate tervist, leidis teadur Bengt Lorentzon oma viimases uuringus. „Nad olid vähem väsinud, vähem haiged, neil oli rohkem energiat ja aega muude tegevuste jaoks,” ütles Lorentzon.

Nimelt võtsid Göteborgi eksperimendis osalenud põetajad vähem haiguslehti kui 8-tunnise tööpäeva puhul. 6-tunnise tööpäeva puhul magasid nad keskmiselt seitse tundi, 8-tunnise tööpäeva puhul aga vähem kui kuus tundi. Nad võtsid vähem haiguslehti kui kõigi teiste Göteborgi hooldekodude töötajad.

Kontrollirühma põetajad võtsid haiguse tõttu 62,5 protsenti rohkem vabu päevi. 6-tunnise päeva teinud töötajatel tuli vähem ette ka ootamatuid puudumisi.

Töökvaliteet tõusis

Uuringus leiti, et töötajate tervis ja produktiivsus tõusis. Sellest tulenevat potentsiaalset pikaajalist kulude kokkuhoidu aga ei arvutatud. „Üks asi on aga selge,” ütleb Lorentzon, „suhtumise ja tervise paranemine parandas hooldekodus põetamise kvaliteeti.”

Üleüldiselt on tööealise elanikkonna seas põetajate tervis kehvem kui keskmisel rootslasel. Asutustes töötavatel naistel on näiteks suurem kehamassiindeks kui keskmisel töötajal. Uuring ei kestnud piisavalt kaua, et positiivset mõju tervisele täielikult mõõta saaks, ehkki tulemused viitavad asjaolule, et lühem tööpäev parandab pikaajalist tervist, mis peaks kaasa tooma kulude säästu.

Parema tervise juures olevad töötajad kulutavad tervishoiule poole vähem, selgub Mayo kliiniku avaldatud uurimusest. Florida tervishoiusüsteemis jälgiti 10 000 inimest ning selgus, et inimesed, kelle südame- ja veresoonkonna olukord oli ideaalne, kulutasid tervishoiule 4000 dollarit aastas vähem kui need, kelle olukord oli kehv.

„Rootsi eksperimendi täielik analüüs oleks andnud meile väga väärtuslikke tulemusi,” ütles American Heart Associationi meditsiinijuht ja Florida uuringu üks autoritest Eduardo Sanchez. „Küsimus on selles, kuidas nad kulusid mõõtsid, millega arvestati, millega mitte.” Svaredalensi eksperimendis ei arvutatud üldse välja, palju põetajad tänu 6-tunnisele tööpäevale tervishoiult kokku hoiavad, rääkimata pikaajalisest perspektiivist.

Rohkem energiat ja vähem stressi

Põetajad, kes töötasid vähem tunde, ütlesid, et neil oli eksperimendi ajal rohkem energiat ja vähem stressi. Sanchez tõi välja uuringu, kus leiti, et inimesed, kes tunnevad end oma tööandja suhtes hästi, teevad paremaid tulemusi. „Kui sa tunned ennast tööandja suhtes hästi, siis sa oled parem põetaja,” ütles ta.

Ka paljud teised Rootsi omavalitsused on sarnaseid eksperimente alustanud. Eelkõige on ette võetud valdkonnad, kus töötajatel on kehv tervis ja palju stressi. Puuduseks on see, et jätkuvalt arvestatakse vaid lühiajaliste kuludega. Lisaks sellele on tehtud ka hulgaliselt uuringuid, mille tulemused on olnud tunduvalt kehvemad kui Svartedalensis.

USAs kulutab mõni ettevõte töötaja kohta sadu tuhandeid dollareid, et töökeskkonda paremaks muuta. Sellega loodetakse säästa raha ja suurendada produktiivsust. Tõsi, 8-tunnist tööpäeva nähase ka seal jätkuvalt paratamatusena.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.