Inimvõimekus on piiratud majanduslik ressurss, kuid paljud organisatsioonid juhivad seda endiselt nii, nagu oleks see piiramatu. Selle tagajärjel tabab inimesi läbipõlemine, vaikne lahkumine ja sotsiaalsed pinged, mis jõuavad kuludena lõpuks ikkagi tagasi ettevõtete endi õuele.
Liis Müürsepp, psühholoogiline nõustaja ja ettevõtja
  • Liis Müürsepp, psühholoogiline nõustaja ja ettevõtja
  • Foto: Erakogu
Eestis räägitakse tööjõupuudusest, vananevast ühiskonnast ja vajadusest tõsta tootlikkust. Harvem räägime sellest, kui palju inimvõimekuse ressurssi me tegelikult kaotame.
Läbipõlemist käsitletakse sageli isikliku probleemina, justkui oleks tegemist inimese nõrkuse, halva ajaplaneerimise või puuduliku stressitaluvusega. Tegelikkuses on läbipõlemine palju suurem nähtus. Tegemist on majandusliku küsimusega, mis mõjutab organisatsioone, perekondi, tervishoiusüsteemi ja lõpuks kogu ühiskonda.

Inimvõimekuse raiskamisel on majanduslik hind

Enamik ettevõtteid mõistab täna, et loodusressursid on piiratud. Mõõdetakse energiakulu, vähendatakse jäätmeid ja investeeritakse jätkusuutlikkusse, sest me teame, et süsteemist ei saa lõputult võtta ilma midagi tagasi andmata. Kui mets maha raiuda, tuleb selle mõju lõpuks varem või hiljem nähtavale.

Miks mõõdame tulemusi, aga mitte nende saavutamise hinda?

Ettevõtted mõõdavad käivet, kasumit, efektiivsust ja tootlikkust. Väga harva mõõdetakse aga seda, millise hinnaga need tulemused saavutatakse. Heaoluküsitlused on olemas, kuid nendest saab harva juhtimisteave, mille põhjal tegelikult midagi muudetakse.
On paradoksaalne, et ühelt poolt räägime üha enam vaimsest tervisest ja teiselt poolt käsitleme seda endiselt peamiselt inimese isikliku vastutusena. Inimestele räägitakse puhkamisest, teadvelolekust ning töö- ja eraelu tasakaalust, kuid palju harvem küsitakse, milline osa probleemist võib peituda süsteemis endas. Vaimse heaolu ressursi juhtimine ei ole üksnes inimese isiklik probleem, see võib olla olulise konkurentsieelisega juhtimisküsimus.

Kaasamine tähendab enamat kui erivajadustega arvestamist

Paljud Eesti organisatsioonid teevad juba samme paremuse suunas. Töötatakse koos töötukassaga, kaasatakse erivajadustega inimesi ja otsitakse viise, kuidas vaimset tervist toetada. Need on olulised algatused, kuid kaasamine peaks olema laiem mõiste.
Kolme lapse üksikvanem võib enne tööpäeva algust lahendada rohkem logistilisi probleeme kui mõni teine inimene terve päeva jooksul. Juht, kelle igapäevaelus selliseid kohustusi ei ole, ei pruugi märgatagi, kui suur vaimne koormus selle kõige taga tegelikult peitub. Selline mõtteviga võib tabada võrdselt nii head kui ka halba juhti. Privileegipimedus on küsimus nähtavusest.

Heaolu toetamine peab jõudma igapäevasesse juhtimisse

Lahendused ei pea alati olema keerulised. Osa neist on seotud juhtimiskultuuriga. Konfliktijuhtimise oskused, suhtlemiskoolitused, stressijuhtimine ja vaimse koormuse teadvustamine aitavad inimestel oma ressursse paremini kasutada.
Aga siin on üks oluline nüanss: asi ei ole selles, et üks konfliktijuhtimise koolitus hoiaks ära lahutusi või lahendaks inimeste eraelu probleemid, küll aga võib parem suhtlemisoskus vähendada igapäevast vaimset koormust, aidata konflikte varem lahendada ja säilitada ressursse, mida inimesed vajavad nii kodus kui ka töö juures.
Tööl õpitud oskused ei jää tööle. Inimene, kes oskab paremini stressi reguleerida või keerulisi vestlusi pidada, kasutab neid oskusi sageli ka väljaspool tööd. See ei tähenda täiuslikku elu, küll aga väiksemat vaimset koormust. Ja väiksem vaimne koormus tähendab suuremat võimekust. Inimene on ergoodiline komplekssüsteem, kuid kaasavad lahendused võivad olla üllatavalt lihtsad.

Üks tööriist suuremas tööriistakastis

Ka füüsilised abivahendid võivad olla osa lahendusest. Näiteks oleme arendamas töökohtades kasutamiseks sobivaid diskreetseid fidget-vahendeid, mis võimaldavad tähelepanu ja vaimset koormust paremini reguleerida. Eesmärk on leida tõenduspõhiseid meetodeid, millega saab eneseregulatsiooni toetada. Uuringud viitavad, et mikroliigutused võivad mõnel inimesel aidata säilitada tähelepanu, vähendada ärevust ning püsida keskendununa vaimselt nõudlikes olukordades.
See on vaid üks näide laiemast põhimõttest: inimesed vajavad erinevaid tööriistu ja tingimusi, et oma vaimset ressurssi tõhusalt kasutada. Sama põhimõte kehtib paindliku töökorralduse, juhtide arendamise, suhtlemiskoolituste ja parema töödisaini kohta.

Kes maksab arve?

Kui Eesti soovib säilitada oma konkurentsivõimet olukorras, kus tööjõudu on vähem ja ootused kõrgemad, peame hakkama inimvõimekust käsitlema sama tõsiselt nagu kapitali või energiat. Läbipõlemise ja vähenenud töövõimega kaasnevad kulud ei kao kuhugi. Küsimus ei ole pelgalt selles, kes selle arve kinni maksab, vaid kas oskame inimvõimekuse väärtuslikku ressurssi hoida, selle kasutamist planeerida ja ammendumist ennetada.
PANE TÄHELE!
Äripäeva 2. detsembri konverentsile „Psühholoogia 2026 TEADUS/PRAKTIKA“ on saadaval veel viimased 8 saalipiletit, aga ka soodsama hinnaga veebipileteid. Kõikide piletitüüpidega kaasneb järelvaatamise võimalus kuni 1 kuu. Vaata programmi ja vali sobiv pilet!

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele