Milliste kõrgkoolide haridus eeldaks kõrgemat palka?

CV Keskus.ee palgaanalüüsist selgub, et konkurentsitult kõrgeim palgaootus on Eesti Infotehnoloogia Kolledži lõpetanuil, järgnevad Estonian Business Schooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tehnikakõrgkooli vilistlased.

„6500 töövõtja palgaootuste analüüsist selgub, et kõrgeimat, ligi 2100 euro suurust brutopalka ootavad töövõtjad, kes on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Keskmisest kõrgema, enam kui 1500-eurose palgaootusega on lisaks ka Estonian Business Schooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpetanud,” ütles Eesti suurima tööportaali CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Palgastatistika pärineb viimase viie aasta jooksul kõrghariduse omandanud inimese palgasoovidest ja kõrge palgaootus peegeldab Henry Auväärti sõnul enesekindlust tööturul – töövõtjad, kes omandavad koolist teadmised ja oskused, mille järgi on tööturul ka reaalne vajadus, julgevad küsida keskmisest tunduvalt kõrgemat palka. „Kõrghariduse valikul tasub noorel kriitiliselt hinnata konkureerivaid koole selleks, et õppele kuluvad aastad oleksid investeering iseendasse, mitte pelgalt lapsepõlve pikendamine,” lisas Henry Auväärt. „Tihtipeale avastavad noored tööturule sisenedes, et koolist haaratud paber ei tagagi loodetud konkurentsieelist ja läbimõtlematult langetatud valik või reklaami ohvriks langemine ei ole lihtsustanud karjäärivalikuid.”

 

Kõrgem haridustase tõstab töövõtja palgaootusi

„Võrreldes bakalaureusekraadiga kergitab magistrikraad töötajate palgasoovi 23%. Kõrgeimat palka küsivad Estonian Business Schooli magistrandid, vähem kui kahe protsendipunktilise erinevusega järgnevad neile Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraadiga vilistlased,“ rääkis Henry Auväärt. „Doktorikraad kergitab palgaootust võrreldes bakalaureusekraadiga 49% ja kõrgeimat palka küsivad Eesti ülikoolide võrdluses Tartu Ülikoolis doktorikraadi omandanud töövõtjad.”

Henry Auväärt lisas, et valdkondade lõikes juhivad palgaootuste edetabelit kõrgharitud infotehnoloogia ja inseneriteaduste spetsialistid. Mainitud valdkondades on tööturul tunda ka tugevat tööjõupuudust ja palgasurvet. „Tehnoloogia areng muudab tänapäeval töökohti ühest põlvkonnast kiiremini ja seega on kasvamas vajadus ka ümberõppe järele,” lisas Henry Auväärt. „Aeg, mil inimesed töötasid terve eluea ühel ametialal, hakkab mööduma – erinevate uuringute andmetel kaob järgmise paari aastakümnega umbes pool tänastest ametikohtadest. Hea uudis on aga see, et väidetavalt ei suurene seetõttu tööpuudus, vaid tekivad uued, praeguseks veel teadmata ametikohad. Kõrgkoolidele tähendab see aga vajadust olla tööturul toimuvaga pidevalt kursis ja pakkuda haridust, mis tagaks oskused ja teadmised, mida ootavad Eesti tööandjad.”

Allikas: CV Keskus.ee