8. august 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Elisa uute teenuste juht Kertu Kriisk tõi välja peamised tegurid, mida kaugtöötamise puhul arvestada, olgu see siis kodumaal või kaugemal. Kertu on ise kaugtööd praktiseerinud Hispaaniast, juhtides Eesti kontoris tegutsevat tiimi ja suheldes iga päev Skype’i vahendusel koostööpartneritega Soomest, Prantsusmaalt, Rootsist ja Venemaalt. Eestist töötades praktiseerib ta kaugtööd vastavalt soovile regulaarselt.

1. Kaugtöö ei ole eesmärk omaette

Esimene ja kõige olulisem põhitõde on, et kaugtöö ei ole eesmärk omaette kuskilt mujalt kui kontorist tööd teha. See on võimalus täita vastavalt vajadusele ja soovile ametikohustusi mujalt kui töökohalt. Teisisõnu on eeskätt oluline siiski see, et töötajale meeldiks oma töö ja tiim. Tööks sobiliku füüsilise asukoha valik peaks tulema jutuks alles siis, kui sisemine leek ja motivatsioon ametikoha ja valdkonna suhtes põleb heleda leegiga.

2. Tööeetika peab olema paigas

Tööeetikat ei tohiks mõjutada see, milliselt aadressilt töötatakse. Kui töökohustuste täitmine ja töösse suhtumine muutuvad koos aadressiga, siis peab põhjust otsima juba sügavamalt ning töötaja võiks endalt küsida, kas ta soovib üldse just selles ettevõttes ja sellel positsioonil jätkata.

3. Kaugtöö puudutab kõiki tiimiliikmeid

Uus olukord ettevõttes mõjutab kõiki osapooli, nii kaugtöötegijaid kui ka kontoris viibijaid. Tähtis on paika panna kindlad mängureeglid, millest kõik ühtselt kinni peavad. Ettevõtte sisemine kommunikatsioon on oluline nii enne kaugtööga alustamist kui ka selle vältel. Kõik tiimiliikmed peaksid olema samas infoväljas ning teadma, kuidas omavahel kontakteeruda ja mil viisil pidada nõupidamisi, kaasates kaugtöötajaid.

4. Töösuhe toimib vaid siis, kui pooled üksteist austavad

Igasuguse töösuhte puhul on oluline, et see toimiks mõlemapoolselt. Kui sobivas valdkonnas tegutsev ettevõte ei saa usaldada töötajaid tööks sobilikku aega ja asukohta kasutama, siis tekib laiem küsimus – kas oma palgalehel peetakse teadlikult töötajaid, kes tööandjale teadaolevalt tööd teha ei soovigi?

Motiveeritud töötajad teevad tööd südamega ja tihtilugu kellaaega küsimata. Tööandja umbusaldus võib sellistele töötajale solvav tunduda ja seetõttu kuuleb just tugeva töötahtega inimeste suust pahameelt, kui tööandja neid kontorisse aheldada soovib.

Mõistagi ei sobigi kaugtöö kõigile, ent töötaja peaks enda vastu olema aus – juhul kui tema töö sujubki paremini kontoris, võiks jätta kodukontori ebaproduktiivsed päevad tegemata. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus paari kaugtööd väärkasutava kolleegi tõttu keelatakse selline võimalus kõigile.

Kokkuvõttes, tegelgem sellega, et:

kõik töötajad sooviksid päriselt oma tööd teha, asukohast sõltumata;ettevõte austaks oma töötajaid piisavalt, et võimaldada neile tööks sobivad tingimused (ühele kaugtöö võimalus, teisele sobival kõrgusel monitor kontorisse laua taha);töötaja austaks oma ettevõtet ja kolleege, et temaga saaks arvestada nii kontoris kui ka kaugemal.

Autor: Kertu Kriisk, Elisa uute teenuste juht