18. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööandjapoolne kulude hüvitamine ei ole seadusest tulenev kohustus vaid võimalus. Seega on see kahepoolne kokkulepe, millega mõlemad pooled peavad nõus olema.

Maksuvabad on töötaja treeningpaiga kasutamise kulud, spordirajatiste ülalpidamiseks vajalikud kulud, kulud taastusravi teenustele ning avalike rahvaspordiürituste osavõtutasu.

Maksuvaba 100 eurot kvartalis on personaalne iga töötaja kohta, seda ei ole võimalik teisele töötajale üle kanda või siis samal töötajal järgmisesse perioodi edasi lükata.

Eesti suurim jooksuüritus SEB jooksumaraton on möödas, kuid emotsioonid on veel kõigil värskelt meeles. Kellele seostub jooksuvõistlus eneseületuse ja sportliku naudinguga, kellele põhjustab suur hoopis pahameelt liikluspiirangute üle. Iga ühel on õigus oma arvamusele ja mõlema poole argumete tasub kuulata ning arvestada. Ilmselt ei ole selles kahtlust, et suurte rahvaspordiürituste korraldamise eesmärk ei ole mitte linnarahva liikumisvabaduse piiramine, vaid ikka tervislike eluviiside propageerimine ja inimeste liikumisele meelitamine. Alati võib väita, et liikuda võib metsas ka, mille pärast pool linna tuleb kinni panna, aga siin mängib rolli just emotsionaalne pool. Paljusid meelitab välja üheskoos liikuma massipsühhoos ja võimalus ennast koos teistega proovile panna. Pealinnas on võrreldamatult rohkem vaatamisväärsusi kui kuskil metsas (kui just karu ei juhtu nägema). Olulist rolli mängib siin ka turistide kohale meelitamine.

Tänapäeva heaoluühiskonna inimeste suur probleem on see, et me liigume vähe ja toitume ebatervislikult. Tänu sellele langeb ka meie töövõime. Oleme altimad haigestuma. See aga ei ole enam ühe konkreetse inimese probleem, vaid ühel hetkel saab see ka tööandja probleemiks ja läbi selle ka ühiskonna probleemiks laiemalt.

100 eurot kvartalis maksuvaba hüvitis

Palju on räägitud sellest, et Eesti maksusüsteemis võiksid olla hoovad, mille abil saab tööandja soodsamalt oma töötajate liikumisharrastusi suunata. On selge, et ükski seadus kedagi sportima ei pane, kui inimene seda ise ei soovi, aga soodsa regulatsiooni abil saab sportimise soovi toetada küll. Emotsionaalselt on kindlasti meeldiv ja motiveeriv, kui saad jooksurajal vabariigi presidendiga kõrvuti rühkida (kahjuks seekord, aga tööandjale on veelgi olulisem see, et alates 2018. aasta algusest saab tööandja maksuvabalt hüvitada kuni 100 euro ulatuses töötaja sportimise kulusid kvartalis. See pole küll ülemäära palju, kuid hea algus sellegi poolest.

Maksuvabastus on personaalne ja ei ole edasikantav

Tööandja saab alates jaanuarist maksuvabalt hüvitada töötaja treeningpaiga kasutamise kulud, spordirajatiste ülalpidamiseks vajalikud kulud, kulud taastusravi teenustele ning avalike rahvaspordiürituste osavõtutasu. Rõhutada tuleb, et kulu 100 eurot kvartalis on personaalne iga töötaja kohta, mida ei ole võimalik teisele töötajale üle kanda või siis samal töötajal järgmisesse perioodi edasi lükata. Tööandjal lasub kohustus igalt töötajalt kulude hüvitamise nõusolekut küsida ja ka hüvitise maksmise osas arvestuse pidamine. Tööandjapoolne kulude hüvitamine ei ole mitte seadusest tulenev kohustus vaid võimalus, selle tõttu on see kahepoolne kokkulepe, millega mõlemad pooled peavad nõus olema.

Avaliku rahvaspordiürituse all mõeldakse sellist üritust, kuhu võivad minna kõik soovijad, mitte mõne konkreetse asutuse spordipäevi või muud kitsamale ringile mõeldud sündmust. Sportimis- või liikumispaiga kasutamise kulude all mõeldakse spordiklubide liikmemakse ja pileteid. Arvesse lähevad ka ettevõttesisesed spordiklubid. Kuna seadusandja soov oli soodustada järjepidavat tervise eest hoolitsemist, siis ei laiene maksuvabastus olukordadele, kus tööandja soovib spordikompleksi või treeningpaika rentida lühiajaliselt, nt. ettevõtte spordipäevade tarbeks. Sportimis- või liikumispaiga kasutamisega seotud kuludeks ei loeta vahendeid, riideid ega jalanõusid, mida tegevuse harrastamiseks võib vaja minna, kuna maksuvabastuse eesmärgiks ei ole katta tööandja poolt kõiki töötaja tervise edendamisega seotud kulutusi, vaid tegemist on tööandja ja töövõtja jagatud vastutusega.

Renti võib maksta, aga rajada ei tohi

TuMS § 48 lõike 55 punktiga 3 kehtestatakse maksuvabastus olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavatele kulutustele, mitte aga investeeringutele. Maksuvabastuse piirmäära ulatuses võib tööandja olemasolevaid rajatisi ülal pidada, kuid maksuvabastus ei laiene uute spordirajatiste loomiseks tehtavatele kulutustele. Piirmäära suuruseks on samuti 100 eurot kvartalis töötaja kohta ning kasutada võib nende töötajate piirmäära, kes tööandja spordirajatisi kasutavad. Spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavate kuludena käsitatakse näiteks ruumide ülalpidamisega otseselt seotud kulusid, milleks võivad olla nii tervise edendamiseks kasutatava ruumi ja seadmete remont, koristamine kui ka jooksvad kulud, nagu elekter ja vesi.[1]

Taastusraviga seotud kulutuste hüvitamisel on oluline, et taastusravi saadakse vastavat kutsetunnistust või -standardit omavalt isikult ja kes on kantud vastavasse riiklikku registrisse.

Öeldakse, et kaks kõige raskemat sammu trenni minemise juures on esimesed sammud diivanilt välisukse juurde. Riik soovib töötajate tervisike eluviise toetada, mõistlik oleks seda võimalust kasutada.

[1] Seaduse seletuskiri.

Allikas: Raamatupidaja.ee

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht