Boreout koosneb kolmest osast: igavus, väljakutse ja huvi puudumine. Töötaja, kes selle all kannatab, püüab välja näidata, et ta on väga hõivatud, kuna ei soovi saada juurde uusi tööülesandeid ega ka tööd kaotada.

- Foto: Scanpix/Panthermedia
Kuidas töötajat põnevil hoida?
Pöörake tähelepanu tasakaalule oskuste ja töö sisu vahel. Töös peaks olema piisavalt uusi ja huvitavaid väljakutseid, kuid need ei tohiks olla töötajale liiga keerulised.
Kui töötaja on kindla aja sama tööd teinud, võiks koos temaga analüüsida, millised võiksid olla järgmised arengusammud.
Võimaldage töötajale vabadust teha oma töös iseseisvaid valikuid.
Ärge laske töötajal unustada, milles seisneb tema töö olulisus. Kindlustage, et töötaja saab teha oma tööd nii hästi, et ta saaks tunda professionaalset uhkust.
Prantsusmaal andis Frederic Desnard oma endise tööandja kohtusse, sest tema sõnul oli tööl tapvalt igav ning see muutis ta „professionaalseks zombiks”. Desnard oli parfümeeriaäri juhtiv töötaja, kelle aastapalk oli 80 000 eurot, ja ta nõudis oma tööandjalt 360 000 eurot selle eest, et „ta professionaalsus tapeti igavusega”. Tõsi, kohtus ta võitu ei saavutanud, sest tal ei olnud oma süüdistuste kinnitamiseks tõendeid, aga see juhtum näitab ilmekalt, kui hapuks võivad asjad minna, kui töö on liiga igav.
Kuidas tõsta tööheaolu?
Uuringutes on leitud, et tööd mõjutavad kõige enam mõjutusvõimaluste olemasolu ning töö tähendus ja olulisus. Töö mõjutusvõimaluste all peetakse silmas seda, et töötaja saab vähemalt mingil määral valida, kuidas, millal või kus ta tööd teeb. Kasuks on ka see, kui ta saab osaleda oma tööd puudutavates otsustes. Töö on erinev ja ühes töös on vabadust rohkem, teises vähem, kuid igas töös leidub midagi, mida saab teha oma käe järgi.
Inimesed soovivad, et see, mida nad iga päev teevad, oleks vajalik ja kellelegi oluline. Professor Adam Grant toob oma raamatus „Give and Take: A Revolutionary Approach to Success” välja, et ulatuslik uuring 11 000 töötaja hulgas erinevatelt elualadelt näitas, et töö tähendusrikkuse kõige olulisem prognoosija oli töötaja usk, et tema tööl on positiivne mõju teistele inimestele. Kui inimene leiab, et tema töö on oluline, siis tema ettevõttest lahkumise tõenäosus on kolm korda väiksem.
Teiseks peaks ettevõttes valitsema suhtumine, et kõik töötajad on olulised. Osas ettevõtetes on tunda n-ö klassivahesid – teatud ametite esindajatele on lubatud rohkem kui teistele, neil on parem ligipääs tähtsale infole ning nende heaolule pööratakse suuremat tähelepanu. See ei tähenda, et organisatsioon ei peaks oma võtmetöötajaid hoidma, aga seda tuleb teha nii, et ei antaks negatiivseid sõnumeid teistele töötajatele.
Pole vaja osakondi tülli ajada
Ettevõte peaks looma eeldused, et töötajad saaksid teha oma tööd sujuvalt ja nii hästi, kui nad õigeks peavad. Eriti tundlikud on head töötajad, sest nad esitavad ka endale kõrgeid nõudmisi ning tunnevad end halvasti, kui teavad, et töö kvaliteet peaks olema kõrgem, aga mingil põhjusel nad seda ei saavuta.