Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keelekohvikud – kas ja milleks eesti keele õpe töötajatele?
„Kuidas registreerida ennast eesti keele tasuta kursustele?“ on kõige tüüpilisem küsimus Integratsiooni Sihtasutuse nõustamiskeskusesse pöördumisel, kus nõustatakse eesti keelest erineva emakeelega elanikke.
Eesti keele oskus annab tööturul eelise ja aitab iga päev aktiivselt osa võtta nii ühiskondlikust kui ka kultuurielust. Seega on küsimuse ajend vajadus õppida selgeks eesti keel ja teha seda võimaluse korral tasuta. Kahjuks ei jätku häid kursusi kõigile soovijatele ja sestap alustas sihtasutus kaks aastat tagasi eesti keele iseseisvalt õppimise toetamiseks keelekohvikute rajamist. Keelekohvikute eesmärk on julgustada inimesi eesti keeles suhtlema ja omandama eesti keele iseseisva õppimise oskused. See võimaldab eesti keelt omandada ka neil, kellel pole võimalik töögraafiku tõttu kursustel käia või kellel pole sääste, mida keeleõppesse panustada (isegi kui kulud hiljem hüvitatakse).
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.