Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keelekohvikud – kas ja milleks eesti keele õpe töötajatele?
„Kuidas registreerida ennast eesti keele tasuta kursustele?“ on kõige tüüpilisem küsimus Integratsiooni Sihtasutuse nõustamiskeskusesse pöördumisel, kus nõustatakse eesti keelest erineva emakeelega elanikke.
Eesti keele oskus annab tööturul eelise ja aitab iga päev aktiivselt osa võtta nii ühiskondlikust kui ka kultuurielust. Seega on küsimuse ajend vajadus õppida selgeks eesti keel ja teha seda võimaluse korral tasuta. Kahjuks ei jätku häid kursusi kõigile soovijatele ja sestap alustas sihtasutus kaks aastat tagasi eesti keele iseseisvalt õppimise toetamiseks keelekohvikute rajamist. Keelekohvikute eesmärk on julgustada inimesi eesti keeles suhtlema ja omandama eesti keele iseseisva õppimise oskused. See võimaldab eesti keelt omandada ka neil, kellel pole võimalik töögraafiku tõttu kursustel käia või kellel pole sääste, mida keeleõppesse panustada (isegi kui kulud hiljem hüvitatakse).
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.