26. märts 2018

Viimase nädala jooksul on Eestis kirgi kütnud uuring, mille tulemusel on selgunud, et üle 50-aastaste inimeste tööturul kehvemini kohtlemist peetakse loomulikuks ja paratamatuks.

Eks sellist hoiakut kinnitavad ka uuringu tulemused: nooremaid eelistatakse vanemaealistele! Vaadakem kas või tänaseid kaasaegseid töökeskkondi: nendest suur osa on kujundatud nii, et olla atraktiivsed eelkõige just noortele, mistõttu töökohad näevad välja nagu lastetoad. Ühel on üles riputatud võrkkiiged, teisel pandud nurka mänguaparaadid, kolmandal on aga kontori nurgas lauajalgpalli laud. No olgem ausad, organisatsioonid ei saa koosneda ainult ühest sihtgrupist. Targad on need organisatsioonid, kes täna ei piira oma meeskondade loomist ainult ühele generatsioonile fokuseerides ja kes on valmis pakkuma tööd ka vanematele põlvkondadele. Jah, vanemaealiste töötamine on paljuski seotud negatiivsete stereotüüpidega nagu näiteks sellised, et tegemist on muutustele vastuseisvate inimestega, kes on töös ja õppimises aeglased, tihti haiged ja väsivad kiiresti. Aga neil on ka palju vastu pakkuda.

Paljudele tuleb aga nüüd ehk üllatusena, et tegelikult sellised nö vanemaealised töötajad on kõige õnnelikumad. Näiteks Robert Halfi ja Happiness Worksi 24 000 töötava professionaali hulgas tehtud ühisuuringu tulemusel leiti, et kõige õnnelikumad on töökeskkonnas just töötajad vanuses 55+. Samadele tulemustele jõudis ka Employers’ Forum on Age 2005. aastal, kui leidis, et kõige õnnelikumad on just 60-eluaastates töötajad. Kusjuures nende kahe uuringu põhjal ei ole tegemist ainsate taolist fakti kinnitavate uuringutega. Näiteks Suurbritannias uuriti 1024 töötajat eri vanusegruppidest, soost ja valdkonnast ja paluti hinnata 10 palli skaalal oma õnnetunnet. Tulemus: töötajad vanuses 55 ja vanemad olid kõige õnnelikum grupp, saades keskmiseks hindeks 6,91. Kusjuures tundub, et mida vanemaealisem inimene, seda õnnelikum ta on. Suurbritannias korraldas statistikaamet uuringu 300 000 inimese hulgas ja leiti, et nende inimeste hulgas on kõige õnnelikum vanusegrupp vahemikus 65 kuni 79 eluaastat.

Tööturu riskigruppidest (sh vanemaealistest töötajatest) tuleb juttu ka seekordses saates „Töö ja palk”, mida saab kuulata Äripäeva raadio eetris kolmapäeval, 28. veebruaril kell 13.00. Saatejuhil on külas ISS-i Venemaa ja Baltikumi personalijuht Helo Tamme, töötukassat esindab Külliki Bode.

Äripäeva raadio leiad sageduselt 92,4 MHz.

Mida tööandjad selle infoga aga peale võiksid hakata ja mida nendest uuringu tulemustest õppida? Meie organisatsioonid koosnevad inimestest ja seega järeldaksin ma, et organisatsioonid, kes soovivad õnnelikke töötajaid, peaksid olema valmis värbama ka vanemaealisi töötajaid. Näiteks on leitud, et õnnelikud töötajad on loovamad ja probleemide lahendamisel edukamad, nad on vähem haiged, nendega juhtub vähem õnnetusi, nad on rohkem tööle pühendunud ja tootlikumad.

Jäägu seda lugu lõpetama ISS Eesti kõige vanemaealisema töötaja Annalt (praegu 89-aastane puhastusteenindaja) tsitaat ühest ISSi Teatajast, kus temalt küsiti, miks ta ikka veel töötab: „Mulle meeldib töötada, ilma liikumiseta ei kujuta elu ette, nii pole aega halvast mõelda. Tunnen end suurepäraselt, ei vanane, liigesed ei valuta – üldse miski ei valuta!” Anna soovitab kõigil pensionäridel kodus istumise asemel töötada, muidugi jõudumööda ja puhkepausidega. „Hea enesetunde jaoks on vaja ennast liigutada.”

Seega, ärgem piirakem ennast ainult ühe töötajate vanusegrupiga, olgem avatud ja pakkugem töötamise võimalusi erinevatele inimestele!

Allikas: blogi Workplace Happiness

Autor: Helo Tamme, ISS Venemaa ja Baltikumi personalidirektor, Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE liige