Peresõbraliku tööandja märgis muudab Eesti töökultuuri pere- ja töötajasõbralikumaks

Kõige kõrgemalt hindavad programmis osalevad organisatsioonid etteantud kategooriatest oma pakutavat tööaja paindlikkust. Selle kategooria raames välja pakutud meetmeid kasutati juba enne programmiga liitumist väga palju (näiteks võimalust koostöös tööandja ja teiste kolleegidega täita eraelulisi kohustusi tööaja jooksul; planeerida koosolekud ja koolitused nii, et need ei segaks pereelu). Ka sünergia ja kultuur (mille alla kuuluvad meeskonnakoolitused ja muud üritused) ja info liikumine (regulaarsed koosolekud ja infojagamisüritused) on kõrgelt hinnatud. Programmiga liitudes olid kõik organisatsioonid kategoorias tunnustamine ja motiveerimine (tähtpäevadel töötaja meelespidamine, lapse sünni tähistamine, töötajate tunnustamine) juba varasemalt tegelenud.

Kõige populaarsemad kategooriad, millega organisatsioonid märgise programmi raames oma tegevuskavades (lisaks kohustuslikele kolmele kategooriale tööaeg, info liikumine ja suhtlemiskliima) tegelevad, on professionaalne toetus ja areng, tunnustamine ja motiveerimine ning värbamine, samuti terviseedendus. Nendesse kategooriatesse kuuluvad meetmed on näiteks töötaja võimalus ise endale koolitusi valida, lapsehoolduspuhkusel viibivate töötajate kaasamine organisatsiooni infovälja, töötajate omavahelise tunnustamise jaoks süsteemide väljatöötamine, tervisliku toitumise ja liikumise teemadel töötajate koolitamine jne.

Programmis osalemise motiiv on hoolida oma töötajatest ja luua konkurentsieelis

Esimesel aastal liitunud organisatsioonidelt uuriti, miks nad peresõbraliku tööandja märgise programmiga liituda otsustasid. Kõige enam ehk 90% tööandjatest soovis saada märgist, kuna see on tööandja brändile kasulik. 87% soovis tõsta töötajate rahulolu ja 77% muuta töökeskkonda pere- ja ka töötajasõbralikumaks. Teisisõnu soovitakse nii olemasolevate kui tulevaste töötajate seas olla väärtustatud tööandja, kes oma töötajatest ja nende peredest hoolib. Märgist soovitakse kasutada tööandja brändingu arendamiseks, et sellega tulevaste töötajate jaoks teistest tööandjatest eristuda.

Kindlasti ei ole bränding ainus põhjus programmis osalemiseks. Märgis on programmi lõpptulemus, kuid selle kättesaamisele eelneb pikk tööprotsess, mille jooksul hinnatakse organisatsiooni olemasolevat olukorda, koostatakse tegevuskava ja viiakse see ellu. Seetõttu toodi programmis osalemise põhjustena välja ka soov saada oma organisatsiooni peresõbralikkusele väline hinnang. Samuti soovivad paljud organisatsioonid, kelle pere- ja ka töötajasõbralikkus on juba praegusel hetkel väga heal tasemel, olla eeskujuks teistele ja sel moel neid väärtusi ühiskonnas laiemalt levitada.

Esimesel aastal peresõbraliku tööandja programmiga liitunud organisatsioonid on programmi suhtes positiivselt meelestatud. Samuti on soovitajate arv programmis väga kõrge. 58% programmis osalenud organisatsioonidest on valmis programmi kindlasti ka teistele tööandjatele soovitama. Programmi tugevustena on tööandjad välja toonud eelkõige hea infovahetuse programmi korraldajatelt, koostöö konsultandiga ja võimaluse suhelda teiste programmis osalejatega.

Koostöö konsultandiga on programmi oluline osa, kuna konsultant viib ennast organisatsiooni inimressursside juhtimisega põhjalikult kurssi, saades infot nii personaliosakonnast, juhtkonnalt kui ka organisatsiooni töötajatelt. Konsultandid teevad iga organisatsiooni juures töötoad nii juhtkonna kui organisatsiooni töötajatega, samuti tutvuvad põhjalikult tööandja esitatava dokumentatsiooniga ja suhtlevad personalitöötajaga.

Programmis osalevad konsultandid on oma ala professionaalid, kes on tegelenud paljude organisatsioonide personali valdkonna tööga ja oskavad tänu sellele anda programmis osalevatele organisatsioonidele nõu ja väärtuslikku kõrvalpilku. Seda kõike hindavad ka programmis osalevad tööandjad kõrgelt, olles väga rahul konsultantide abivalmiduse, kättesaadavuse, selgituste ja tegevustega programmi jooksul. Konsultante tajutakse kui julgustajaid ja toetajaid, kelle käest saab nõu küsida, kellega saab oma ideid arutada. Just väiksemates organisatsioonides, kus personalitööga tegelebki ainult üks inimene, on kõrvaltvaataja pilk eriti oodatud, andes võimaluse kellegagi sisuliselt arutleda.