Vähem kui pool töötajaist (43%) saab tunnustust hea töö eest, selgus Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu- ja palgauuringust, milles osales 9067 töötajat ja tööotsijat. Kolmandik (34%) töötajatest oli viimase kuu jooksul saanud harva tagasisidet oma töö tulemuste kohta ja enam kui iga kümnes töötaja (11%) ei olnud tagasisidet üldse saanud.
- Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Foto: Meeli Küttim
Tunnustamine ja tagasiside andmine on tihedalt seotud töötajate motiveeritusega. Töötajad, kes olid motiveeritud oma tööd hästi tegema, said oluliselt sagedamini tunnustust ja tagasisidet oma töötulemuste kohta. Pea iga viies uuringus osaleja (18%) leidis, et ta ei ole motiveeritud oma tööd hästi tegema.
Kõige motiveeritumad on enda hinnangul kutse-, teadus- ja tehnikaalade töötajad, kellest 72% nõustus väitega, et on motiveeritud oma tööd hästi tegema. Motiveeritus oli keskmisest kõrgem ka info ja side, elektri- ja gaasivarustuse ning panganduse valdkondade töötajatel, samuti haridusvaldkonnas töötanud uuringus osalejatel. Kõige madalam motiveerituse tase oli kaubanduse, tööstuse ning majutuse ja toitlustuse tegevusalade töötajatel.
Pane tähele!
Palgainfo Agentuuri juht
Kadri Seeder astub esinejana üles ka
6. septembril toimuval konverentsil
"Palga Päev: kas palgaerinevus rikastab?", kus arutleb järgmistel teemadel:
kuidas palgamuutus ja erinevad lisatasud mõjutavad töötajate käitumist;
mida ostame töötajalt põhipalga ja mida lisatasude eest;
kas ja kuidas mõjutavad erinevad lisatasud töötajate käitumist ja suhtumist;
kas raha motiveerib inimesi pingutama;
milline on tagasiside andmise ja töötasudest rääkimise roll motivatsiooni ja töötasuga rahulolu kujundamisel;
milline on põhipalga muutuse mõju töötajate lojaalsusele ja motivatsioonile.
Kuni
31. augustini saab konverentsile registreeruda
soodushinnaga!
„Töötajate motivatsiooni mõjutavad ühelt poolt välised motivaatorid, nagu palk ja lisatasude teenimisvõimalused. See on üks põhjus, miks kõrgema palgatasemega tegevusaladel on ka motiveeritus kõrgem. Teisalt mõjutavad töötahet töö iseloom ning töötaja emotsionaalne seotus oma tööga – kas talle meeldib ta töö ja kas see on tema kutsumus. Oma tööd kutsumuseks pidavate töötajate osatähtsus on suurem hariduse, kunsti ja meelelahutuse ning tervishoiu valdkondades,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
„Tööjõupuuduse olukorras on ohtlik võtta töötate lojaalsust ja töötahet iseenesestmõistetavana. Parema töökoha leidmine on praegu lihtsam kui kunagi varem, mis tähendab, et tööandjad peavad tegema ka tunduvalt suuremaid pingutusi, et hoida olemasolevaid töötajaid motiveerituna,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Kui rahulolu võime kindlustada konkurentsivõimelise palganumbriga, siis motivatsiooni hoidmiseks ainult heast palganumbrist ei piisa. Töötajad peavad iga päev tunnetama, et töö, mida nad teevad, on oluline ja neid väärtustatakse ning tunnustatakse tehtud töö eest.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.