Usalduslik õhkkond soosib raamist väljapoole mõtlemist ja vigade tegemist. Vigadest omakorda õpitakse ja liigutakse edasi, seevastu usaldamatus ja hirm eksimuste ees on innovatsiooni pidurdajad.
Uudishimu on teadmiste vundament. Innovaatilise kultuuri loomiseks tuleb julgeda küsida, miks, ja küsida iseenesestmõistetavaid asju. Ettevõtte sees saab julgustada kriitilist mõtlemist usaldusliku õhkkonna loomise ja rollide vahetamise soodustamisega.
Julgus katsetada – kui järele ei proovi, siis ei saa kunagi teada, kas miski töötab või mitte. Muutuvas keskkonnas on eksperimenteerimine tähtsam kui kunagi varem, aga katsetamise ja leiutamise käigus ei tohi eesmärki silme eest kaotada.
Tihti arvatakse ekslikult, et loovus on juhuslik, ideed tulevad kosmosest ja innovatsioon toimub nendega, kellel on õnne. Tegelikult on loovuse taga püsivus, keskendumine ja järjepidev töö. Organisatsiooni roll on seda kõike toetada paindlikkuse, tugisüsteemide ja koolitamisega.
Innovaatilises organisatsioonis julgustatakse inimesi oma ideid (ka vastuolulisi või ebaharilikke) teistega jagama ning aktiivselt ära kuulama. Nii nagu ajurünnaku juurde ei kuulu kriitika, tuleks ka iga päev üksteist esmalt kuulata ja alles seejärel arutada, mis võiks töötada ja mis mitte.
Igas organisatsioonis ja ettevõtmises tuleb ette keerukaid olukordi, kus on tähtis, et jätkuks julgust teha otsuseid, püsida kahe jalaga maa peal ja mitte lasta ennast raskustest kõigutada. Raskuste vältimine ei ole võimalik, kuid oluline on säilitada kindlameelsus, et igale olukorrale on lahendus ja igast kogemusest saab midagi kasulikku õppida.
Kui vaadata olukordi teiste meeskonnaliikmete silmadega, on innovatsioonil pinnast, millel kasvada. Kollektiivi muudab tugevaks oskus ja võimalus jätta kõrvale igaühe individuaalsed huvid ning saata ühise jõupingutusega korda midagi suuremat ja olulisemat.
Erinevus rikastab ka töökeskkonnas. Eri vanuses, eri soost ja erineva (töö)kogemusega inimesed näevad erinevaid perspektiive ja täiendavad üksteist.
Ametite sisu on seoses digiteerimise ja automatiseerimisega pidevas ja kiires muutumises ning ka tööülesanded ja eesmärkide saavutamine eeldab töötajalt kohanemist, paindlikkust ja leidlikkust. Olemasolevatel fikseeritud teadmistel ja oskustel ei ole enam nii olulist rolli kui võimekusel omandada uusi teadmisi ja oskusi, läheneda olukordadele värske pilgu ja lahendustega ning kohaneda vajadusega kasutata uudseid töövõtteid. Samuti pole tähtis, et inimesed teaksid vastuseid kõigile küsimustele, vaid pigem see, et nad julgeksid ja oskaksid küsida õigeid küsimusi.