Milline on parim kasutusviis sinu ajale just praegu?

Oma raamatus "Aeg. Aine millest koosneb elu" kirjutab S. Klein: "... me ei ole stressis mitte sellepärast, et meil ei ole aega. Meil ei ole aega, kuna oleme stressis ja stress tekib kontrolli kaotusest."

Guido Paomees  

Kaotades kontrolli oma ajakasutuse, tegevuste ja tulemuste üle, laseme ennast juhtida teistel või nn tulekahjudel. Oleme muutumas ohvriks, kes ei tea, millal midagi toimub ning meie ajakasutus sõltub kellestki teisest. Kas see aitab saavutada eesmärke, mille oleme endale seadnud või mille suunas meeskonnana peaksime liikuma? Vaevalt.

Keegi on öelnud, et iga ei tekitab meie ellu vaba ruumi jahidele. Teades, mida soovime saavutada, on lihtne teha oma tegevustes valikuid ning mitte kiirustada tegema meeldivaid ja lihtsaid tegevusi, mis tegelikult ei aita meil jõuda sinna, kuhu soovime. Julgedes öelda ei oma ebaratsionaalsete mõtete elluviimisele või teiste poolt delegeeritavatele ülesannetele, saame juurde aega oma isiklike sihtide saavutamiseks.

Jah, tavaliselt on meil eesmärgid ja ka vahendid selle eesmärgi saavutamiseks – oskused, raha ja aeg. Muidugi, oskuseid saame tegutsedes juurde, raha pole maailmas otsa saanud, kuid kõige õiglasemat ressussi – aega, mida meil kõigil täpselt ühepalju, me enam tagasi ei saa. Sestap tasub enne eesmärgitut ja sihitut sibelemist mõelda, mis on see, mida ma tahan saavutada, kuhu liikuda ja milliseid vahendeid selleks kasutan. Kui me ei tea, milline on eesmärk, siis liigume vales suunas ning kasutame olemasolevaid, sageli nappe vahendeid valesti.

Alan Lakeini küsimus "Milline on parim kasutusviis minu ajale just praegu?" peaks meie meelel tiksuma kogu ärkveloleku ajal. See ei tähenda, et 2/3 ööpäevast tuleb meeletult tööd rabada, olles sellest sõltuv. Töö töö pärast? Aega on vaja ka iseenda jaoks, oma pere ja lähedaste jaoks. Kõik saab alguse meie valikutest ja sellest, kuidas me oma teadmisi kasutame. Ärgem öelgem endale, et ah, ma ju tean seda, vaid küsigem, kas ma seda teadmist ka kasutan.

Tõhusa ajakasutuse tulemuslikkus saab alguse planeerimisest ja eesmärgi püstitamisest. Planeerimisel kulutatud ressursid ei ole raisatud vahendid, kuigi sellele tegevusele kulutatu tundub aeg-ajalt mõttetu olevat. Selleks, et jõuda sinna, kuhu soovime, on meil vaja teada, kus me asume. Näiteks orienteerujal võib olla parim varustus ja väga täpne kaart, kuid kui ta ei tea, kus ta asub, siis ta ei jõua sihtkohta. Sama siin – olukorra analüüs on see, kust startides hakkame tegutsema. Enne seda aga pane paika ajakava: mis hakkab millal juhtuma. Ja siis, tuld – kasuta aega, nagu planeerisid, ole paindlik nii sisemistele muutustele kui välistele teguritele ja meeldivad tulemused ei lase ennast oodata. Aeg-ajalt istu maha ja analüüsi, mis toimus ja miks toimus – nii saad muutustega kaasa minna. Mõnikord ennast ja teisi kontrollides suudame protsesse luubi all hoida ja saavutada eesmärke, mis on meie omad ja mille eest me vastutame.

Vähemaga rohkem? See on efektiivse inimese mõtteviis, mille põhimõte on imelihtne – vali vaid need tegevused, mis aitavad sul jõuda sinna, kuhu oled plaaninud jõuda. Muu on sageli mõttetu tegutsemine või sõltuvus hõivatusest, soovist kellelegi tõestada, et küll ma olen vajalik, sest olen ju nii koormatud, mul on nii palju teha. Tihti on see aga olukord vaid valede valikute tagajärg ja tulemuseks on stress ehk kontrolli puudumine.

Loe lisaksLoe lisaks

Koolitus: Nutikas ajakasutus

Koolitaja: Guido Paomees

Korraldaja: Äripäeva Akadeemia

Toimub: 5. aprillil

Lisainfot saab SIIT.

Jaga lugu:
Seotud lood
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700