Oma raamatus "Aeg. Aine millest koosneb elu" kirjutab S. Klein: "... me ei ole stressis mitte sellepärast, et meil ei ole aega. Meil ei ole aega, kuna oleme stressis ja stress tekib kontrolli kaotusest."
Guido Paomees
  • Guido Paomees
Kaotades kontrolli oma ajakasutuse, tegevuste ja tulemuste üle, laseme ennast juhtida teistel või nn tulekahjudel. Oleme muutumas ohvriks, kes ei tea, millal midagi toimub ning meie ajakasutus sõltub kellestki teisest. Kas see aitab saavutada eesmärke, mille oleme endale seadnud või mille suunas meeskonnana peaksime liikuma? Vaevalt.
Keegi on öelnud, et iga ei tekitab meie ellu vaba ruumi jahidele. Teades, mida soovime saavutada, on lihtne teha oma tegevustes valikuid ning mitte kiirustada tegema meeldivaid ja lihtsaid tegevusi, mis tegelikult ei aita meil jõuda sinna, kuhu soovime. Julgedes öelda ei oma ebaratsionaalsete mõtete elluviimisele või teiste poolt delegeeritavatele ülesannetele, saame juurde aega oma isiklike sihtide saavutamiseks.
Jah, tavaliselt on meil eesmärgid ja ka vahendid selle eesmärgi saavutamiseks – oskused, raha ja aeg. Muidugi, oskuseid saame tegutsedes juurde, raha pole maailmas otsa saanud, kuid kõige õiglasemat ressussi – aega, mida meil kõigil täpselt ühepalju, me enam tagasi ei saa. Sestap tasub enne eesmärgitut ja sihitut sibelemist mõelda, mis on see, mida ma tahan saavutada, kuhu liikuda ja milliseid vahendeid selleks kasutan. Kui me ei tea, milline on eesmärk, siis liigume vales suunas ning kasutame olemasolevaid, sageli nappe vahendeid valesti.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele