• 17.04.19, 08:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sotsiaalmeedia võimalused ja ohud

Kas oled mõelnud sotsiaalmeedia kasutamisele tööajal ja sellele, kuidas umbes 10 aastat tagasi keelasid paljud tööandjad tööajatel Facebooki kasutamise ära? Lisaks keelamisele keerati see kanal lausa kinni. Siis leidsid nutikamad aga võimalusi VPN-i kaudu või muid nippe kasutades Facebooki siiski kasutada ja keelust hoolimata seal toimetada.
Sotsiaalmeedia võimalused ja ohud
  • Foto: Pixabay
Nüüd, 10 aastat hiljem, on aga enamik tööandjaid teinud 180-kraadise pöörde ja soodustavad ise sotsiaalmeedia kasutamist, tehes sotsiaalmeedia koolitusi või julgustades erinevaid ettevõtte lugusid (sh töökuulutusi) sotsiaalmeedias jagama. Rääkimata siis siinkohal häštägidest või muudest trikkidest, mida saab kasutada, et rohkem silma jääda ja sõnumiga võimalikult paljudeni jõuda.
Millest siis muutus tingitud oli? Esiteks kindlasti sellest, et tööandjad mõistsid – inimesed on sotsiaalmeedias. Seega, kui mul on vaja tublisid talente värvata, pean ka mina olema sotsiaalmedias, sealhulgas tööandjana. Lihtsalt olemisest aga ei piisa, vaja on fänne, sest muidu ei jõua edastada soovitud sõnumid aga õige sihtrühmani. Teiseks saadi aru sellest, et teised tööandjad juba on sotsiaalmeedias ja kasutavad seda edukalt värbamiseks. Kolmandaks jõuti arusaamale, et meie enda töötajad on parimad värbajad. Sõprade-tuttavate infot usutakse sõnumi edastamisel rohkem kui organisatsiooni tippjuhi või PR-i esindaja sõnu.
Seega sai selgeks, et just töötajad on parimad organisatsiooni lugude rääkijad. Siinkohal meenub mulle paari aasta tagune lugu Tallinna majanduskooli loengust, kus rääkis üks tudeng õhinal sellest, kuidas ta tahaks töötada ettevõttes X, kuna tema sõber töötab seal ja teeb pidevalt ettevõtte ägedatest tegemistest Facebooki postitusi.
Sotsiaalmeedia kasutamise puhul tuleb aga arvestada ka kitsaskohtade ja ohtudega ning sellega, et inimeste teadlikkus ja kompetentsus on erinevad. Seepärast on mõistlik oma inimesi koolitada.
- Mida postitada. Üks hea juht ütles kunagi, et mida iganes sa sotsiaalmeediasse postitad (pilt, lugu, kommentaar), postita seda selliselt, et oled valmis seda järgmise päeva Postimehe esileheküljelt lugema. Seega tuleb olla ettevaatlik nii fotomaterjali kui ka kommentaaride jagamisel. Ka tugevate privaatsussätete puhul suudavad häkkerid neist läbi hammustada ja infoni jõuda, seega ei tasu naiivselt arvata, et suhtlete ainult sõprade ja tuttavatega. Mis tähendab, et oleks soovitatav töötajaid koolitada ja teha soovitusi, mida töökeskkonnast postitada. Sisuks võib siinkohal olla mõni vahva tööalane tegemine, uued kasutatavad tehnikad, koolitusetel osalemine, mõni vahva üllatus (nt keegi võttis koera või lapse tööle kaasa) jmt.
- Kuidas postitada, sest paljud inimesed ei tea, milliseid lisavõimalusi on Facebookis küsimuste postitamiseks või kuidas teha näiteks LinkedInis postitusi. Nad on küll endale konto juba aastaid tagasi teinud, kuid ainuke asi, mida nad LinkedInis teha oskavad, on like'ida ja jagada. Sain sellest hiljuti aru siis, kui üks mu kolleeg tegi oma esimese postituse, aga kirjutas postituse asemel kogemata artikli. Kui seejärel aga loo ära kustutasime ja sama sisu postitusena tegime, sai ta hiljem neli korda rohkem meeldimisi kui artikli puhul. Ja me ju teame, et sotsiaalmeedias loevad like'id ja klikid.
- Kuidas kasutada häštäge. Häštägi puhul tuleb arvestada, et tegemist ei ole pelgalt märgiga. Seda kasutatakse teatud info koondamiseks, seega tasub alati läbi mõelda, miks seda teha. Lisaks on oluline teada, kuidas häštäge kasutada, kuna lihtsalt märgi lisamine ei kanna veel eesmärki (häštägist saad rohkem lugeda sellest postitusest). Mõistlik oleks töötada organisatsioonile välja oma häštäg, mida inimesed tööalaste postituste korral kasutada saaksid, näiteks kasutavad Omniva inimesed häštägi #workatomniva.
- Kas ja kuidas reageerida negatiivsetele kommentaaridele. Ilmselgelt on inimestel erinevate organisatsioonidega igasugu kogemusi ja seetõttu võib juhtuda, et töötaja tehtavale postitusele tuleb negatiivseid kommentaarse. Siinkohal on vaja läbi mõelda strateegia ja seda ka inimestele ka edastada. Sõltuvalt kommentaarist võib soovitada kontruktiivse vastuse lisamist, kommentaari eiramist, selle kustutamist või miks mitte ka inimese blokeerimist või raporteerimist juhul, kui kommentaarid lähevad eriti inetuks ja solvavaks.
Inimese sotsiaalmeediakonto on tema enda oma, seega kui ta ei soovi, siis ei pea ta enda tööandjaga sotsiaalmeedias siduma ega tööandja tegemisi jagama. Seega ei saa ükski tööandja sundida töötajaid sisu jagama või oma konto kasutamisest (sisu jagamisest vm) ülevaadet andma. Sama tingimus kehtib kõigi sotsiaalmeediaportaalide puhul, sealhulgas näiteks LinkedInis ka siis, kui tööandja kompenseerib inimese premium-paketi tasu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.04.25, 12:53
Tugevda oma meeskonnavaimu ühisüritustel Ida-Virumaal
Ühisüritused väljaspool kontori- või teenindusruume on hea võimalus üksteist paremini tundma õppida ning omavahelist koostööd toetada. Ettevõtte suvepäevad või meeskonnakoolitus koos kevadrännakuga Eestimaa looduses, sportlikult aktiivsed tiimimängud või ajurünnakud ühisel maitsval õhtusöögil aitavad luua ühtekuuluvustunnet ja tugevdavad meeskonnavaimu. Miks mitte vahelduse mõttes võtta ette teekond Ida-Virumaale, kus ootab palju põnevat ja ainulaadset!

Hetkel kuum

Swedbanki jõusaal. Foto on illustratiivne.
Uudised
  • 24.04.25, 10:43
Erisoodustusmaksu vaba 400 eurot | Enamikul vanast harjumusest vaid sporditoetus, aga valik väga lai
Vaata hinnavõrdlust - riiklik vs tööandja tervisekindlustus
Kevad ja värvilised lilled teevad meele rõõmsaks.
Uudised
  • 25.04.25, 10:25
Uuring: kõige vähem tunnetavad tööstressi personalitöötajad
Mis valdkonna töötajad on kõige suuremas läbipõlemisohus?
Advokaadibüroo Rask partner Annika Vait.
Uudised
  • 24.04.25, 08:45
Advokaat ebavõrdsusest: jälle üks tööandja “unustas” emapuhkuselt tulija palgatõusu
Tõde on valus kuulata. Foto on illustratiivne.
Uudised
  • 23.04.25, 10:04
Üleilmne personalitöö uuring | 4 müüti, mis kõige rohkem pärsivad töötajate tootlikkust
Kontoritöötajate suurema produktiivsuse müüt purustatud
Palgalõhe meeste kasuks üle 20% on Eestis viiel tegevusalal: finants- ja kindlustus (25,5%), info ja side (24,4%), hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont (23,5%), tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (20,7%) ning töötlev tööstus (20,2%).
Uudised
  • 24.04.25, 14:27
Sooline palgalõhe on suurim finants- ja kindlustussektoris
Pankurihärradel naiskolleegidest 25% kõrgem palk
Tööandjate keskliidu juht Hando Sutter Kommunikatsioonijuhtimise aastakonverentsil 2024.
Uudised
  • 29.04.25, 10:25
Tööandjad survestavad bürokraatia kärpimist – mis võiks muutuda personalijuhi jaoks?
Tööandjad ei taha avalikustada palgavahemikke nagu eurodirektiiiv ette näeb
Saku Õlletehases õnnestus 2024 tööõnnetusi vältida.
Uudised
  • 28.04.25, 12:39
Õlletehas võttis kasutusele tööohutuse LO/TO-programmi ja sai tulemuseks 0 tööõnnetust
Üle Eesti hukkus mullu tööülesandeid täites 14 inimest.
Suurim valik tööpakkumisi on CV.ee tööportaalis
  • ST
Sisuturundus
  • 03.04.25, 10:59
Suurim valik tööpakkumisi on CV.ee tööportaalis

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele