• 26.04.19, 13:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Stressi mitu nägu – miks me oleme rahulolematud?

Isegi kõige suutlikumatel inimestel võib aeg-ajalt tekkida tunne, et asjad on üle pea kasvamas ja stressi on liiga palju. Eriti tuttav on see inimestele, kelle roll ja vastutus hõlmab ka teiste juhtimist või muudatuse elluviimist.
Stressi mitu nägu – miks me oleme rahulolematud?
  • Foto: Pixabay
Kuigi võimalused, väljakutsed ja pinged on tegusa elu lahutamatu osa, ei ole virvarris tasakaalu hoidmine alati niisama iseenesestmõistetav. Miks me mõnikord üle pingutame? Miks me sageli liigset ärevust tunneme? Pidev võitlus stressi ja pingega ei saa olla meie eesmärk elus. Kuigi me ei saa pingelisi olukordi ära hoida, saame õppida ennast juhtima ja neid olukordi ära tundma. Appi tulevad neuroteadused ja psühholoogia, mis avavad eduka enesejuhtimise tagamaid.

Eluterve positiivne isekus

Kipume rääkima, et keegi meist ei talu rutiini ega taha üksluisust, tegelikult mõjub teatud rutiin meile hästi. Rutiin tähendab igaühe jaoks erinevat asja, mõne jaoks seisneb see igahommikuste tegevuste täpses järjestuses, mõne jaoks kindlas trennigraafikus, aga see võib tähendada ka seda, et oled igal nädalal leidnud ühe päeva, millal pühendad aega iseendale. Iseendale aja leidmist võib nimetada suisa positiivseks isekuseks, see on platvorm sellele, et oleksime eluterved ja suudaksime üldse teistega arvestada. Ega niisama naljalt ei öelda, et armastus algab iseendast.

Perspektiivitu olek tekitab depressiivsust

Oled sa kunagi tundnud, et rahulolu ei olegi võimalik saavutada? Või ehk unistanud sellest, et kaoks see veider ärevuse tunne ja saabuks mingisugune zen-olek? Ilma sotsiaalse võrgustikuta ei ole rahulolutunnet võimalik saavutada. Kuigi me häbeneme sageli tunnistada, et vajame ümber inimesi ja tuge, siis on see rahulolu seisukohalt väga oluline. Teine oluline määraja on eesmärk – inimesed vajavad oma ellu eesmärke. Need võivad olla täiesti erinevad eesmärgid, näiteks maja ostmine, oma valdkonna märkimisväärsed saavutused või hoopis tantsima õppimine, aga me kõik vajame midagi, mille nimel pingutada, sest muidu triivime elus sihitult ringi. Perspektiivitu olek tekitab depressiivsust, mistõttu on vaja midagi, kuhu oma energia suunata.

Tahan vs. pean

Enesejuhtimine võib tunduda esmapilgul vaevanõudev ja keerukas protsess – muuta seda, kuidas oled harjunud mõtlema ja tegutsema. Võti peitub lihtsates tehnikates ja pisikeste sammude haaval liikumises. Üks lihtne tehnika on teha väike mõtteviisi muudatus. Selle asemel et mõelda, et pead midagi tegema ja endale peale suruma, mõtle pigem, et tahad seda teha. Asendades sõna „pean” sõnaga „tahan”, anname ajule märguande, et tegu on millegagi, mis on meile hea. Oled ehk tähele pannud, et „pean” on kõikjal – ma pean selle ära tegema, siis pean veel poodi minema ja pärast pean lapse trennist ära tooma. Mõttemuudatus, et sa tahad seda teha või hoopis võid seda teha, võtab tegelikult automaatselt stressi maha – ma tahan selle ära teha, siis on mu päev korras, kui tahan, võin veel õhtul trenni ka minna. Ainuüksi väikese sõnamuudatusega annad endale vabaduse olla otsustaja, kes ei pea midagi tegema, vaid teeb neid asju, mida ta tahab teha. Usu, see efekt on tuntav.

Sammhaaval paremaks enesejuhiks

Enesejuhtimist tuleks vaadata nagu agiilset juhtimist – pead harjutama ja juppide kaupa omale uusi harjumusi sisse juurutama, miski ei sünni üle öö, eriti uued harjumused. Selliseid lihtsaid, kuid mõjusaid nippe, mida kohe rakendada, on palju. Teadlikkus nendest võimalustest ja ka nende lihtsusest aitab meil tuua ellu palju kasulikke muutusi ja ennetada ülepinget.
Juunikuus alustab uus koolitus „Eduka enesejuhi oskused”, kus psühholoogiadoktor ja inimeste juhtimise konsultant Eva-Maria Kangro räägib sellest, kuidas psühholoogia ja neuroteadused enda kasuks tööle panna. Ta jagab teaduspõhiseid võtteid ülemäärase stressi ennetamiseks ja edasiviivaks tegutsemiseks. Kui tundsid juba seda artiklit lugedes, et enesejuhtimise teema ja tehnikad on sinu jaoks huvitavad ning olulised, siis tule kindlasti koolitusele – põnev ja soovitusterohke päev on garanteeritud!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.04.25, 12:53
Tugevda oma meeskonnavaimu ühisüritustel Ida-Virumaal
Ühisüritused väljaspool kontori- või teenindusruume on hea võimalus üksteist paremini tundma õppida ning omavahelist koostööd toetada. Ettevõtte suvepäevad või meeskonnakoolitus koos kevadrännakuga Eestimaa looduses, sportlikult aktiivsed tiimimängud või ajurünnakud ühisel maitsval õhtusöögil aitavad luua ühtekuuluvustunnet ja tugevdavad meeskonnavaimu. Miks mitte vahelduse mõttes võtta ette teekond Ida-Virumaale, kus ootab palju põnevat ja ainulaadset!

Hetkel kuum

Swedbanki jõusaal. Foto on illustratiivne.
Uudised
  • 24.04.25, 10:43
Erisoodustusmaksu vaba 400 eurot | Enamikul vanast harjumusest vaid sporditoetus, aga valik väga lai
Vaata hinnavõrdlust - riiklik vs tööandja tervisekindlustus
Kevad ja värvilised lilled teevad meele rõõmsaks.
Uudised
  • 25.04.25, 10:25
Uuring: kõige vähem tunnetavad tööstressi personalitöötajad
Mis valdkonna töötajad on kõige suuremas läbipõlemisohus?
Advokaadibüroo Rask partner Annika Vait.
Uudised
  • 24.04.25, 08:45
Advokaat ebavõrdsusest: jälle üks tööandja “unustas” emapuhkuselt tulija palgatõusu
Tõde on valus kuulata. Foto on illustratiivne.
Uudised
  • 23.04.25, 10:04
Üleilmne personalitöö uuring | 4 müüti, mis kõige rohkem pärsivad töötajate tootlikkust
Kontoritöötajate suurema produktiivsuse müüt purustatud
Palgalõhe meeste kasuks üle 20% on Eestis viiel tegevusalal: finants- ja kindlustus (25,5%), info ja side (24,4%), hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont (23,5%), tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (20,7%) ning töötlev tööstus (20,2%).
Uudised
  • 24.04.25, 14:27
Sooline palgalõhe on suurim finants- ja kindlustussektoris
Pankurihärradel naiskolleegidest 25% kõrgem palk
Tööandjate keskliidu juht Hando Sutter Kommunikatsioonijuhtimise aastakonverentsil 2024.
Uudised
  • 29.04.25, 10:25
Tööandjad survestavad bürokraatia kärpimist – mis võiks muutuda personalijuhi jaoks?
Tööandjad ei taha avalikustada palgavahemikke nagu eurodirektiiiv ette näeb
Saku Õlletehases õnnestus 2024 tööõnnetusi vältida.
Uudised
  • 28.04.25, 12:39
Õlletehas võttis kasutusele tööohutuse LO/TO-programmi ja sai tulemuseks 0 tööõnnetust
Üle Eesti hukkus mullu tööülesandeid täites 14 inimest.
Suurim valik tööpakkumisi on CV.ee tööportaalis
  • ST
Sisuturundus
  • 03.04.25, 10:59
Suurim valik tööpakkumisi on CV.ee tööportaalis

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele