Isegi kõige suutlikumatel inimestel võib aeg-ajalt tekkida tunne, et asjad on üle pea kasvamas ja stressi on liiga palju. Eriti tuttav on see inimestele, kelle roll ja vastutus hõlmab ka teiste juhtimist või muudatuse elluviimist.
Stressi mitu nägu – miks me oleme rahulolematud?
  • Foto: Pixabay
Kuigi võimalused, väljakutsed ja pinged on tegusa elu lahutamatu osa, ei ole virvarris tasakaalu hoidmine alati niisama iseenesestmõistetav. Miks me mõnikord üle pingutame? Miks me sageli liigset ärevust tunneme? Pidev võitlus stressi ja pingega ei saa olla meie eesmärk elus. Kuigi me ei saa pingelisi olukordi ära hoida, saame õppida ennast juhtima ja neid olukordi ära tundma. Appi tulevad neuroteadused ja psühholoogia, mis avavad eduka enesejuhtimise tagamaid.

Eluterve positiivne isekus

Kipume rääkima, et keegi meist ei talu rutiini ega taha üksluisust, tegelikult mõjub teatud rutiin meile hästi. Rutiin tähendab igaühe jaoks erinevat asja, mõne jaoks seisneb see igahommikuste tegevuste täpses järjestuses, mõne jaoks kindlas trennigraafikus, aga see võib tähendada ka seda, et oled igal nädalal leidnud ühe päeva, millal pühendad aega iseendale. Iseendale aja leidmist võib nimetada suisa positiivseks isekuseks, see on platvorm sellele, et oleksime eluterved ja suudaksime üldse teistega arvestada. Ega niisama naljalt ei öelda, et armastus algab iseendast.

Perspektiivitu olek tekitab depressiivsust

Oled sa kunagi tundnud, et rahulolu ei olegi võimalik saavutada? Või ehk unistanud sellest, et kaoks see veider ärevuse tunne ja saabuks mingisugune zen-olek? Ilma sotsiaalse võrgustikuta ei ole rahulolutunnet võimalik saavutada. Kuigi me häbeneme sageli tunnistada, et vajame ümber inimesi ja tuge, siis on see rahulolu seisukohalt väga oluline. Teine oluline määraja on eesmärk – inimesed vajavad oma ellu eesmärke. Need võivad olla täiesti erinevad eesmärgid, näiteks maja ostmine, oma valdkonna märkimisväärsed saavutused või hoopis tantsima õppimine, aga me kõik vajame midagi, mille nimel pingutada, sest muidu triivime elus sihitult ringi. Perspektiivitu olek tekitab depressiivsust, mistõttu on vaja midagi, kuhu oma energia suunata.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele