Autor: Personaliuudised.ee • 29. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2018. aastal kandideeris Eestis uuele töökohale üle 340 000 inimese, kellest rohkem kui pooled said tööandjatelt ka kutse tulla töövestlusele. Brandemi ja Palgainfo Agentuuri korraldatud Eesti suurimast tööturu-uuringust selgus, et töövestlusest loobus 26% kõigist vestlusele kutsutud kandidaatidest.

Brandemi tegevjuhi Marie Evarti sõnul kurdavad ka paljud tööandjad, et kutsutud kandidaadid loobuvad töövestlusele tulemast. „Olukorras, kus kandidaadil on valida mitme erineva tööpakkumise vahel, on tööandjal vaja teha jõupingutusi, et alates töökuulutuse avaldamisest kuni värbamisprotsessi lõpuni oleks värbamissõnumid selged ja kandidaadi jaoks atraktiivsed. Kui kandidaadile midagi ei meeldi, on järgmine tööandja tavaliselt vaid telefonikõne kaugusel,” lisas Evart.

Töövestlusest loobujate osakaal oli sarnane nii tööga hõivatute kui ka töötute hulgas. Ametirühmade kaupa loobuvad töövestlusest kõige rohkem valdkonna- ja projektijuhid (38%), kõige vähem aga oskus- ja käsitöölised ning seadme ja masinaoperaatorid (25%).

Peamise põhjusena, miks inimesed töövestlusele minemata jätavad, on tööpakkumise vastu huvi kadumine (46%) ja konkureerivalt tööandjalt pakkumise saamine (28%). 21% kandidaatidest jätab töövestlusele minemata, kuna tööandja ei avalda enne vestlust piisavalt infot palga kohta ja 14% seetõttu, et ei saanud piisavalt infot töötingimuste kohta.

„Töövestlusele kohale tulemine sõltub paljudest pisiasjadest. Alates sellest, kuivõrd sobivat kandidaati vestlusele kutsutakse, kui kiiresti inimesega ühendust võetakse, kas enne vestlust peab tegema lisaülesandeid või läbima mõne testi kuni selleni välja, millise emotsiooni tööandja esimese telefonivestluse ajal luua suudab. Kui Eestis keskmiselt ei tule viiendik kandidaate vestlusele seetõttu, et vestlusele kutsuja jätab kehva mulje, siis on see tööandjatele väga hea uudis – lihtsate vahenditega saab suurendada sobivate kandidaatide hulka,” lisas Marie Evart.