Eestis tähtsustavad inimesed enim töökeskkonda, Lätis ja Leedus aga palka
„Uurisime inimeste käest, milline on nende arvates üks normaalne töökoht. Suurima erinevusena selgus, et Eestis tähtsustatakse enim töökeskkonda, mida nimetas 38% vastanutest. Järgmise olulise tegurina mainis 34% vastajatest palka, 30% vastajatest aga sõbralikke kolleege. Lätis ja Leedus tähtsustatakse samas kõige enam palka, need näitajad on koguni 56% ja 52%. Töökeskkonda ja kolleege märgib Lätis ligi 20% ja Leedus 30% vastanutest,” selgitas Kesküla.
Eestlased peavad lisaks töökeskkonnale normaalse töö kõige tähtsamateks mõõdupuudeks sõbralikke töökaaslasi ja paindlikku tööaega. Lätlased väärtustavad peale palga ka turvalisust, stabiilsust ja lisahüvesid. Leedukad tähtsustavad lisaks palgale turvalisust, stabiilsust ja töökoha head mikrokliimat.
„See, mis on igal maal „normaalsus”, kipub olema töökoha valikul oluline asjaolu. Näeme erinevusi ka oma büroodes Eestis, Lätis ja Leedus. Kuigi inimesed töötavad ühes ja samas ettevõttes, peavad eri maade töötajad normaalseks erinevaid asju,” selgitas Kesküla. „Näiteks võib tuua, et kuigi häid ja asjatundlikke kolleege väärtustavad Ifi töötajad kõigis Balti riikides, siis just eestlaste jaoks on oluline töökaaslastega sõbraks saada.”
Väärtustatakse töökeskkonda, meeskonnatööd ning töö ja eraelu tasakaalu
Uuringus küsiti sedagi, milliseid asjaolusid peab inimene oma praeguse töö juures kõige vähem normaalseks. Kõigis kolmes riigis nimetati eelkõige töökeskkonna puudusi, aga parandada saaks ka meeskonnatööd ning töö ja eraelu tasakaalu. Eestlased rõhutasid teistest enam seda, et nende töökohal oleks vaja tõsta juhtimise taset (nii vastas 30% eestlastest, kuid ainult 19% leedulastest ja 10% lätlastest).
Just juhtimist hinnati kõigis Balti riikides praeguse töökoha omadustest kõige madalamalt, keskmiselt 6,6 punktiga 10-st. Kõige enam hinnati töö tähendusrikkust, millele anti keskmiselt 7,5 punkti.
Normaalne töö või superkangelase väljakutsed?
Ifi tehtud „Normaalse töö” uuringu eesmärk oli selgitada välja, mida enamik inimesi töökohalt ootab.
„Näeme, et on tekkinud vajadus muuta seda, kuidas ettevõtted töötajate palkamisse suhtuvad. Pidevalt uusi väljakutseid otsiva n-ö superkangelasest töötaja trend on toonud kaasa liiga palju tööga seotud stressi ja läbipõlemist, seda nii noortel kui ka keskealistel töötajatel. Vajame pikaajalist tervisliku töökoha strateegiat, mis hoiaks inimesi õnnelike, motiveeritute ja rahulolevatena,” lisas Kesküla.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!