Viimastel aastatel kasvab tööjõupuudus nii Eestis kui ka mujal maailmas. Samas on ühiskonnas jätkuvalt neid, kelle kaasatus aktiivsesse tööellu on pigem tagasihoidlik.
- Swedbanki HR partner Sirle Paberits Foto: erakogu
Statistika põhjal on ligikaudu 100 000 Eesti tööealistest elanikest vähenenud töövõimega. Lisaks on inimesi, kellel pole erivajadust või vähenenud töövõimet diagnoositud, kuid kelle tervislik seisund või eripärad muudavad töö leidmise keeruliseks. Nende võimalused tööturule sisenemiseks või naasmiseks on sageli piiratud, kuigi tegemist võib olla väga heade spetsialistidega. Piirangute põhjused on erinevad ja sageli tulenevad pigem hoiakutest ja ettevõtete vähesest kogemusest erivajadustega inimeste värbamisel. Samas on üha enam tööandjaid võtnud südameasjaks nende inimeste kaasamise ning on valmis sellesse erinevate tegevustega panustama.
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.