Viimastel aastatel kasvab tööjõupuudus nii Eestis kui ka mujal maailmas. Samas on ühiskonnas jätkuvalt neid, kelle kaasatus aktiivsesse tööellu on pigem tagasihoidlik.

- Swedbanki HR partner Sirle Paberits
- Foto: erakogu
Statistika põhjal on ligikaudu 100 000 Eesti tööealistest elanikest vähenenud töövõimega. Lisaks on inimesi, kellel pole erivajadust või vähenenud töövõimet diagnoositud, kuid kelle tervislik seisund või eripärad muudavad töö leidmise keeruliseks. Nende võimalused tööturule sisenemiseks või naasmiseks on sageli piiratud, kuigi tegemist võib olla väga heade spetsialistidega. Piirangute põhjused on erinevad ja sageli tulenevad pigem hoiakutest ja ettevõtete vähesest kogemusest erivajadustega inimeste värbamisel. Samas on üha enam tööandjaid võtnud südameasjaks nende inimeste kaasamise ning on valmis sellesse erinevate tegevustega panustama.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.