„Ava meeli” kampaania julgustab märkama igaühe võimeid ja oskusi

„Nii igapäevaelus kui töös on meie hulgas erinevate tugevuste ja oskustega inimesi,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Meelepuue võib kõrvaltvaataja jaoks tunduda ületamatu takistusena. Tegelikult elavad ka meelepuudega inimesed huvitavat ning vaheldusrikast elu ja on väga võimekad erinevates valdkondades. Soovime ühiskonnas luua hoiakuid, mis väärtustavad igaühe eripärasid, ning julgustada alati märkama inimest, mitte puuet.”

Meelepuue võib väljenduda kas kuulmis-, nägemis- või kõnehäires. Sotsiaalkindlustusameti andmetel elab Eestis umbes 2000 kuulmispuudega inimest, 2300 nägemispuudega inimest, 1700 keele- ja kõnepuudega inimest. Lisaks on meelepuudega inimesi ka liitpuudega inimeste seas.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul on tööandjad erivajaduste ja vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel aina teadlikumad. „Tööandja otsib eeskätt sobivate oskustega inimest, kes kannaks ka organisatsiooni väärtusi. Meelepuue on üha vähem takistuseks, sest nii tööandjate endi teadlikkus on paranenud ja hea töötaja jaoks ollakse valmis paindlikkuseks. Väga suureks abiks on ka erinevad meetmed ja toetused, millega töötukassa tööandjaid vähenenud töövõimega inimeste palkamisel abistab – näiteks sotsiaalmaksu tasumine või töökoha kohandamiseks tehtavate kulutuste kompenseerimine,” ütles Aas.