Õieti ja õigesti
Õieti: tähendab „õigupoolest”, „tõtt-öelda” või „tegelikult”, näiteks: Ma pole õieti antud teemaga kursis.
Õigesti: tähendab „nii nagu on õige”, teisisõnu „õigel moel”, näiteks: Sa vastasid kõigile eksamiküsimustele õigesti.
Enamus ja enamik
Enamus: tähendab „arvuline ülekaal”, selle sõna vastand on „vähemus”, näiteks: Enamus naisi on pidanud vähemalt korra elus dieeti.
Enamik: tähendab „suurem osa”, näiteks: Enamik talusid osteti välja.
Enne ja ennem
Enne: tähendab „varem” või „esmalt”, näiteks: Enne lähen trenni ja seejärel tööle.
Ennem: tähendab „pigem”, näiteks: Ennem läheb päike looja, kui sina naise saad.
Vahest ja vahel
Vahest: tähendab „ehk” või „võib-olla” ehk osutab võimalusele, milles siiski päris kindel ei olda, näiteks: Vahest on targem vaikida.
Vahel: tähendab „mõnikord” või „ajuti” või osutab millegi paiknemisele aja või koha mõttes, näiteks: Vahel tuleb mul autoga sõitmine paremini välja. Parkla asub apteegi ja panga vahel.
Selgus on suhteline mõiste: mis on selge ühele, ei pruugi olla selge teisele. Teinud kord olulisemate sarnassõnade tähendused omale selgeks, väldid ebamugavasse olukorda sattumist. Õigekiri on visiitkaart, mille tähtsust ei tasuks alahinnata.
Toimumisaeg: 13. november 2019
Koolitaja: Helve Hennoste, keeletoimetaja ja koolitaja