Millised on levinumad komistuskivid kirjakeeles?

Paljudes ettevõtetes kirjutavad kodulehetekste, blogipostitusi ja sotsiaalmeedias ringlevaid reklaamtekste täiesti tavalised töötajad, mitte filoloogiharidusega keeletoimetajad. Ärilistel eesmärkidel vahetatakse päevas kümneid kui mitte sadu e-kirju. Hea keelekasutus tekitab usaldust, mistõttu tasuks endale selgeks teha, mis kontekstis milliseid sõnu kasutada.

Foto: Shutterstock

Keeles on suur hulk paronüüme ehk sarnassõnu, mida tihtilugu omavahel segamini aetakse ja täiesti vales tähenduses kasutatakse. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on „järgi ”ja „järele”, „õieti” ja „õigesti”, „enamus” ja „enamik”. Populaarseid segadusetekitajaid on aga tegelikult veel terve hulk.

Järgi ja järele

Järgi: tähendab „põhjal, alusel”, näiteks: Tegin kõike oma suurema õe järgi.

Järele: kasutatakse tähenduses „üle, alles, kannul”, näiteks: Igatsen on abikaasa järele.

Õieti ja õigesti

Õieti: tähendab „õigupoolest”, „tõtt-öelda” või „tegelikult”, näiteks: Ma pole õieti antud teemaga kursis.

Õigesti: tähendab „nii nagu on õige”, teisisõnu „õigel moel”, näiteks: Sa vastasid kõigile eksamiküsimustele õigesti.

Enamus ja enamik

Enamus: tähendab „arvuline ülekaal”, selle sõna vastand on „vähemus”, näiteks: Enamus naisi on pidanud vähemalt korra elus dieeti.

Enamik: tähendab „suurem osa”, näiteks: Enamik talusid osteti välja.

Enne ja ennem

Enne: tähendab „varem” või „esmalt”, näiteks: Enne lähen trenni ja seejärel tööle.

Ennem: tähendab „pigem”, näiteks: Ennem läheb päike looja, kui sina naise saad.

Vahest ja vahel

Vahest: tähendab „ehk” või „võib-olla” ehk osutab võimalusele, milles siiski päris kindel ei olda, näiteks: Vahest on targem vaikida.

Vahel: tähendab „mõnikord” või „ajuti” või osutab millegi paiknemisele aja või koha mõttes, näiteks: Vahel tuleb mul autoga sõitmine paremini välja. Parkla asub apteegi ja panga vahel.

Selgus on suhteline mõiste: mis on selge ühele, ei pruugi olla selge teisele. Teinud kord olulisemate sarnassõnade tähendused omale selgeks, väldid ebamugavasse olukorda sattumist. Õigekiri on visiitkaart, mille tähtsust ei tasuks alahinnata.

Koolitus: Selge keelekasutus

Toimumisaeg: 13. november 2019

Koolitaja: Helve Hennoste, keeletoimetaja ja koolitaja

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700