Paljudes ettevõtetes kirjutavad kodulehetekste, blogipostitusi ja sotsiaalmeedias ringlevaid reklaamtekste täiesti tavalised töötajad, mitte filoloogiharidusega keeletoimetajad. Ärilistel eesmärkidel vahetatakse päevas kümneid kui mitte sadu e-kirju. Hea keelekasutus tekitab usaldust, mistõttu tasuks endale selgeks teha, mis kontekstis milliseid sõnu kasutada.
Millised on levinumad komistuskivid kirjakeeles?
  • Foto: Shutterstock
Keeles on suur hulk paronüüme ehk sarnassõnu, mida tihtilugu omavahel segamini aetakse ja täiesti vales tähenduses kasutatakse. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on „järgi ”ja „järele”, „õieti” ja „õigesti”, „enamus” ja „enamik”. Populaarseid segadusetekitajaid on aga tegelikult veel terve hulk.

Järgi ja järele

Järgi: tähendab „põhjal, alusel”, näiteks: Tegin kõike oma suurema õe järgi.
Järele: kasutatakse tähenduses „üle, alles, kannul”, näiteks: Igatsen on abikaasa järele.

Enimloetud

1
Uudised
  • 08.09.26, 12:17
Kontor vs. kodukontor debatt | Swedbanki personalijuht uuest Arteri hoonest: “Minu unistused ikkagi purunesid”
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
2
Uudised
  • 09.09.26, 09:00
10 viga, mida tööandjad töösuhte lõpetamisel teevad
3
Uudised
  • 10.09.26, 09:00
Ära müü IT-talendile Disneylandi, vaid paku ehtsa tähendusega tööd
4
Uudised
  • 03.09.26, 10:00
Maksujurist Ranno Tingas: dividend vs. palk teemal on üks väga huvitav riigikohtu lahend
OÜ-tamine võib nüüd tuua kriminaalasja. “Nii suur palk küll olla ei saanud, järelikult pidi olema dividend“
5
Uudised
  • 09.09.26, 10:00
Ka sinu juht vajab juhtimist
6
Uudised
  • 18.05.26, 09:00
Heli Raidve: peatselt jõustuvad muudatused nihutavad puhkuse aegumise tähtaegu
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele