Vilepuhumine kui seni Eestis reguleerimata ala

Vilepuhumine on kõnekeelne mõiste, mida kasutatakse siis, kui keegi julgeb võtta sõna ja avalikustada tööandja rikkumisi või muul viisil ebaeetilist tegevust. Eelmise aasta detsembrini puudus Euroopa Liidu tasandil regulatsioon, mis tagaks vilepuhujate õigusliku kaitse pärast vihje andmist. Eesti ei olnud siinpuhul erand. Nimelt on selgesõnaline vilepuhujate kaitse seadusega sätestatud üksnes kümnes Euroopa Liidu 28 liikmesriigist. Euroopa Liidu seadusandja otsustas valitsevat olukorda muuta, võttes vastu vilepuhujate direktiivi, mille eesmärk on parandada teatud valdkondades õigusnormide täitmist vihjeandjatele tööandja survemeetmete eest tõhusa kaitse tagamise kaudu.

Uus regulatsioon tõi kaasa lisakohustused asutustele ning keskmistele ja suurtele ettevõtetele. Direktiivi kohaselt kohustuvad kõik asutused ja finantsteenuste valdkonnas tegutsevad ettevõtted ning rohkem kui 50 töötajaga muud ettevõtted välja töötama turvalise kanali asutusesiseseks rikkumist teavitamiseks. Teabe avaldamiseks loodud kanal peab võimaldama rikkumistest teavitada suuliselt või kirjalikult või mõlemal viisil.

Lisaks näeb direktiiv ette kohustuse kehtestada rikkumisteadete menetlemise kord. Direktiivi kohaselt on tööandja kohustatud seitsme päeva jooksul kinnitama rikkumisteate kättesaamist ja kolme kuu jooksul kättesaamise kinnitamisest andma tagasisidet järeltegevuste kohta. Seega tuleb ettevõtjatel määrata konkreetne isik või üksus, kes hakkab rikkumisteadetega tegelema. Rikkumisteadetega tegelev isik võib mh olla ettevõtteväline isik, nt välisnõustaja, audiitor või töötajate esindaja.

Lisaks sätestab direktiiv selgesõnalise keelu, mille kohaselt ei tohi rikkumisteate teinud töötajaid lahti lasta, anda neile negatiivset tulemustagasisidet, jätta ära nende ametikõrgendust, alandada töötasu, muuta töötunde, jätta andmata vajalikku koolitust, neid diskrimineerida või nende mainet kahjustada.

Kuigi direktiiv kaitseb eelkõige töötajat, kes soovib teavitada asutuses või ettevõttes toimuvast rikkumisest, võimaldab direktiiv kaitset ka tööandjale. Nimelt peavad tööandjad saama kasutada õigust tõhusatele õiguskaitsevahenditele ja õiglasele kohtupidamisele, süütuse presumptsiooni ja kaitseõigusi. Samuti peavad liikmesriigid kaitsma tööandjat valeteadete eest, kohaldades rikkumise kohta teadlikult vale teavet esitava isiku suhtes proportsionaalset ja hoiatavat karistust.

Ettevõtted, kus on 250 või rohkem töötajat, kohustuvad viima oma tegevuse direktiiviga vastavusse hiljemalt 2021. aasta 17. detsembriks. Väiksema kollektiiviga ettevõtetele, so 50–249 töötajat, on antud aega kuni 2023. aasta 17. detsembrini.

Kaheaastane direktiivi ülevõtmistähtaeg võib hetkel tunduda küll kaugel, kuid asutused ja ettevõtted peaksid selleks valmistuma hakkama juba praegu. Ennekõike peaksid juba praegu valmistuma hakkama asutused ja ettevõtted, kes pole varem töötajatele rikkumistest teavitamise süsteemi võimaldanud.