Autor: Anu Tähemaa • 16. jaanuar 2020

Kuigi eelmine sajand tõi ühiskonda suuri muutusi, on äri- ja kunstimaailm tänapäeval endiselt justkui vastanduvad sektorid ning kahjuks ei ole kunsti, muusika või lavakunstide praktiliste tegevuste lõputut potentsiaali ja kasulikku mõju ärimaailmas veel täielikult avastatud ega rakendatud.

Samas pole kunsti ja töö ühendamises mitte midagi uut. Tõestuseks on ka meie oma rahvalooming, kus suur osa pärandist on töö-, tavandi- ja mängulaulud, et töötegemine ikka lõbusamalt sujuks ja töö tehtud saaks. Ei usu, et inimesed vanasti oma loomuselt virgemad oleksid olnud.

Mäng, mida tänapäeval lahterdatakse pigem laste kasvuprotsessi osaks, oli varem ka täiskasvanute ajaviide, mille abil lihviti sotsiaalseid oskusi ja sealhulgas emotsioonide juhtimist.

Loovate juhtide strateegiline nõustaja ja inspiratsioonikoolitaja Anu Tähemaa esineb 19. veebruaril personalitöö aastakonverentsil.

Lugusid nii oma kogemustest kui ka laiast maailmast, kuidas on innovaatilistes organisatsioonides erinevate etenduskunstide praktiliste tegevuste abil (nt ühine musitseerimine, näitlemine, jutuvestmine) võimalik parandada tööatmosfääri, arendada osakondade koostööoskust, sulandada kollektiivi uusi töötajaid, arendada juhtimiskompetentse või ennetada läbipõlemist.

Kui soovid teemast rohkem kuulda, registreeri end enne 24. jaanuari soodushinnaga! Rohkem infot SIIN.

Tänapäeval mängitakse pigem sotsiaalmeedias … kuid töökeskkonnast on mängulisus kadumas. Kõike võetakse väga tõsiselt ja avalikkuse ette tuuakse kõige väiksemadki eksimused. Räägitakse avatusest ja loovusest, aga pidev kriitika ja rahulolematus tekitab hirmu ja ettevaatlikkust. Alalhoidlik inimene ei paku lahendusi, ei näe võimalusi ega tunne rõõmu. Ta teeb tuimalt oma tööd ja vaatab kella. Langetakse rutiini erinevatesse vormidesse erinevatel põhjustel.

Jah, paratamatult mõjutab moodne ühiskond igapäevaelu, pakub võimalusi, aga ka rohkesti väljakutseid: suured ootused, kiirenev elutempo ja ajanappus. Bio- ja infotehnoloogia kiire areng on toonud kaasa hulgaliselt häid muutusi, aga ka tagajärgi, millega inimkond nii kiiresti kohaneda ei jõua. Üks neist on inimene ise, tema väärtushinnangud, hoiakud ning igapäevane käitumine. Me vajame oskust lõõgastuda, et mitte n-ö keema minna.

Kõige suurem koormus on tippjuhtidel, kelle tegevuse tulemusi survestab ühelt poolt süsteem. Teisalt loovad juhid organisatsiooni töökultuuri, mille peegeldajaks on töötajate motiveeritus, mõtteviis, kombed, väljendus, tavad, tunnustamine, reeglid, koostöö jne, millest sõltub organisatsiooni edukus ja kuvand.

Kuidas saab juht ennast aidata, et oma tass täis hoida? Rutiinist vabanemiseks vajame iga päev uusi tegevusi, mis hoiavad aju, keha ja emotsioonid ärksana, tekitavad rõõmu ja annavad jõudu.

Impulsse saab koolitustelt: kvalifikatsiooni arendatakse erialakoolituste kaudu, töötajate tervist toetavad sportimisvõimalused, emotsionaalse intelligentsuse (EQ) ja empaatiavõime arendamiseks jagatakse tasuta teatri- või kinopileteid. Kuid suhtes esineja versus publik on osalejad passiivsed vaatlejad, kes ei õpi ega ka rakenda mingeid uusi oskusi.

Etenduskunstide tehnikatest kasulikud oskused äritegevusse

Innovaatilised organisatsioonid on leidnud võimaluse rakendada uutmoodi treeninguid eri kunstiliikide või etenduskunstide mängulise miksimise kaudu (muusika, liikumine, pillimäng jne). Tegevused tekitavad rõõmu, teravdavad meeli, sisaldavad võimalust lõdvestuda, sest need on seotud psühholoogia, emotsioonide, tunnetuse ja täiesti uute oskuste (nt trummimäng ja selle esitamine) omandamise ja rakendamisega.

Tegemist on valitud praktiliste tegevustega vastavalt seotud eesmärgile, millega treenitakse lauljaid, dirigente, näitlejaid, tantsijaid, lavastajaid, instrumentaliste. Tegevusteks võivad olla liikumine, pillimäng, kõnekoorid, jutuvestmine, improvisatsioon jt mängulised tegevused. Hääletehnika, diktsioon, kuulamisoskus, tähelepanu, näitlejameisterlikkus, esinemisjulgus ja selgus, väljendusoskus, sünkroniseerimine, meeskonnatöö, koordinatsioon, tähelepanu, emotsioonide ning pingete juhtimine on väga olulised oskused ka igapäevases äritegevuses.

Tegevused, mis on valdavalt inimeste igapäevasest turvatsoonist väljas, aitavad uues situatsioonis pingevabalt avastada iseennast ja oma suhteid teiste meeskonnaliikmetega.

• Kuidas märgata paremini teisi enda ümber?

• Kuidas jälgida iseenda sisekõnet?

• Kui palju rõõmu annab õnnestumine?

• Kuidas käitun mina (ja teised), kui midagi ebaõnnestub?

• Kui palju kriitilisi hinnanguid me endale ja teisele jagame? Kas suudan suhelda hinnanguvabamalt?

Tänapäeva kiirel ajastul hakkab kaduma fookus, sest ollakse mõtetega tulevikus ja tulemustes. Kunst pakub võimalust olla hetkes: siin, nüüd ja praegu – keha, hing ja mõtted. Fookuse hoidmine aitab kaasa igasugu elusituatsioonide ja ametite juures, kus käib töö inimestega. Organisatsioonikultuur ja sisekliima paranevad, kui inimesed võtavad initsiatiivi ja vastutuse, aktsepteerivad riske, toetavad üksteist. Eksimused on lubatud ja andestatavad. Pigem vallandab koolitusel kogemata tehtud trummilöök naerupahvaka, mis aitab leevendada pingeid ning õpetab olukorraga hakkama saama. Naeratav inimene on avatud, teeb ettepanekuid ja panustab nii, et asjad õnnestuvad. See on ju ilus eesmärk, mille poole liikuda.