Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Töölepingu lõpetamine katseajal – ohud ja võimalused
Uute töötajate töölevõtmisega kaasneb nii tööandja kui ka töötaja jaoks risk: mis saab siis, kui poolte ootused töökohale ja lootused teineteise suhtes ei realiseeru?
Psühhosotsiaalsete ohuteguritega on seotud praktilised iseärasused, mis muudavad selle pinnalt kerkivad töövaidlused keeruliseks, sest puuduvad kriteeriumid hindamaks, kas töötaja vaimse tervise häired on seotud tööga.
Viimastel aastatel on sagenenud töövaidlused, kus muu hulgas on tõstatatud töökiusamise teema. Vaidlusi sel teemal on olnud nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtutes. Teemat on arutatud juba ka Riigikohtus, mis andis selles küsimuses hinnangu 6. juuni 2019. aasta otsuses haldusasjas nr 3-17-842.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.