Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Töölepingu lõpetamine katseajal – ohud ja võimalused
Uute töötajate töölevõtmisega kaasneb nii tööandja kui ka töötaja jaoks risk: mis saab siis, kui poolte ootused töökohale ja lootused teineteise suhtes ei realiseeru?
Probleemi leevendamiseks on paljud tööandjad soovinud kasutada nn õpipoisi või praktikalepinguid, mida Eesti õigus ei tunne ning mille kasutamisega ei tagata tegelikkuses tavalist tööd tegevatele praktikantidele töölepingu seaduses sätestatud garantiisid.
Psühhosotsiaalsete ohuteguritega on seotud praktilised iseärasused, mis muudavad selle pinnalt kerkivad töövaidlused keeruliseks, sest puuduvad kriteeriumid hindamaks, kas töötaja vaimse tervise häired on seotud tööga.
Viimastel aastatel on sagenenud töövaidlused, kus muu hulgas on tõstatatud töökiusamise teema. Vaidlusi sel teemal on olnud nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtutes. Teemat on arutatud juba ka Riigikohtus, mis andis selles küsimuses hinnangu 6. juuni 2019. aasta otsuses haldusasjas nr 3-17-842.
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.