Kurzarbeit ehk lühendatud tööaeg on üks Saksa majandusedu pante, kuid selle paindliku mehhanismi järjest laiem levik viimase aasta jooksul on märk riigi majanduse probleemide süvenemisest. Möödunud aastal oli majanduskasv aeglane, kuid kardetud langus jäi õnneks tulemata.
Töötajate jaoks tähendab lühendatud tööaeg vähem tööd ja vähem palka. Ettevõtted hoiavad meetme abil kulusid kokku, aga töötajad ei kaota raskuste ilmnemisel kohe töökohta. Kui nõudlus taas suureneb ja tellimused taastuvad, on ettevõttel oskuslik tööjõud ootevalmis ja uute töötajate värbamisvajadus ja -kulu ei pidurda kasvu. Kui poleks tööaja lühendamise võimalust ametivõimude loal, peaks töötajad koondama. Töötajate hoidmine on tööandjatele ehk tähtsamgi kui töötajatele endale, sest paljudes sektorites on oskusliku tööjõu leidmine väga raske.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.