Riikliku eriolukorra ajal avaldati rahvusvahelise teatripäeva raames sotsiaalmeedias postitus: „Kui te arvate, et kunstnikud on kasutud, siis püüdke karantiin veeta ilma muusika, raamatute, luule või filmideta.” See tõi selgelt välja kaunite kunstide vajalikkuse isolatsioonis olles.
- Anu Tähemaa (keskel oranžis) esinemas Personalitöö Aastakonverentsil 2020. Foto: Liisi Matvere
Kunsti ja lavakunste (muusika, liikumine, pillimäng) on seni väärtustatud pigem hariduses ja eraelus, kuid praktiliste tegevuste lõputut potentsiaali ning kasulikku mõju ärimaailmas ei ole kahjuks veel täielikult avastatud ega rakendatud. Olukord võib aga muutuda, kui inimesed naasevad eriolukorra lõppedes kontoritesse. Selleks, et sujuvamalt ja kiiremini ühises ruumis tööle hakata, tekib vajadus üksteist uuesti märkama ja tunnetama õppida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.