Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Bioloogilised ohutegurid tööga seotud haigestumiste põhjustajana
Seoses uue koroonaviiruse laialdase leviku ja eesliinil töötajate nakatumisega on üles kerkinud küsimus, kas selle viiruse põhjustatud haigus COVID-19 klassifitseerub kutsehaiguseks või on see tööst põhjustatud haigestumine või ei ole kumbki neist.
Veronika Kaidis, töökeskkonna konsultant ja Äripäeva töötervishoiu ja -ohutuse teabevara peatoimetaja
Terviseameti andmetel diagnoositi Eestis 2019. aastal kutsehaigusi 34 ja tööst põhjustatud haigestumisi 57 juhul. Ühegi juhtumi põhjusena ei ole märgitud, et haigestumine on seotud bioloogilise ohuteguriga. Üks põhjus on ilmselt see, et bioloogilisi ohutegureid on töökeskkonnas keeruline hinnata.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.