Möödunud aasta oli tööturul stabiilne, suuremad muutused hakkasid toimuma tänavu teises kvartalis. Koroonaviiruse levik ei ole küll kardetud mahus töötuse suurenemist ja tööhõive vähenemist kaasa toonud, ent hullem ei pruugi sellise salakavala pandeemiaga silmitsi seistes ka veel möödas olla.
Eelmisel aastal oli tööjõus osalemise määr 71,6%, tööhõive määr 68,4% ja töötuse määr 4,4%. Põhja-Eestis oli töötuse määr kõige madalam, Kirde-Eestis kõige kõrgem.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.