Kas Eesti koolitusturg on polariseerunud? Kas hübriidkoolitused on uus normaalsus ja nii jääbki? Mis saab neist, kelle tehniliste lahendustega kaasa ei lähe? Milliseid uusi koolitusteemasid kõige rohkem küsitakse? Loe, mida arvavad asjast Eesti tunnustatud koolitajad.
- Vasakult Signe Kiisk, Raimo Ülavere, Tauri Tallermaa ja Kristo Krumm Koolituskonverentsil 11. novembril 2020. Foto: Raul Mee
Jaanus Kangur usub, et üks trend on rahvusvahelistumine. „Virtuaalkeskkonda kolimisega kaasneb sisenemine kõigile avatud turule. Kliendid võivad sellest võita, koolitajad pigem mitte. Muidugi oleme rahvusvahelisel turul juba ammu, sest enamik koolituste alusmaterjalist tuleb peamiselt angloameerikalikust kultuuriruumist. Isegi idamaised õpetused jõuavad meieni läbi lääneliku filtri (olgu või kõikvõimalikud teadveloleku praktikad). Virtuaalkeskkonnas võib suureneda aga koolitatavatel põhjendatud küsimus, miks kuulata vahendajat, kui on võimalus õppida otse algallikast.ˮ
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.