Igal tegevusel ja tegevusetusel on eesmärk. See väide seletab ära nii mõnegi „ma ei taha”. Ja asetab mõistlikumasse kohta ka mõtteviisi, et me peame teisi inimesi „motiveerima”.

- Koolitaja Raimo Ülavere Koolituskonverentsil 11. novembril 2020.
- Foto: Raul Mee
Väide ise pärineb psühholoog Alfred Adlerilt ja selle kontekst ning sisu on lühidalt järgmine. Me teeme elus, nädalas, päevas igasuguseid asju. Sõidame tööle, kutsume kokku koosoleku, hüppame langevarjuga, läheme trenni või osaleme konverentsil. Igasuguseid asju. Ja igal sellel tegevusel on meie jaoks oma siht, oma eesmärk. Mõnikord me teadvustame seda, mõnikord mitte. Ehk vastused küsimustele, miks ma just seda tööd teen, miks ma trennis käin, miks ma just need inimesed kokku kutsusin jne, on need põhjused, miks me midagi teeme.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”