Autor: Orsolya Soosaar , Eesti Panga ökonomist • 9. veebruar 2021
Koroonaviirus pole Euroopa tööturust jagu saanud
2020. aastat jääme ilmselt pikaks ajaks meenutama kui erilist – koroonaviiruse kriis ei jätnud meist kedagi puudutamata. Kui kevadel koroonaviiruse esimese laine ajal hakkasid valitsused inimeste liikumist ning osade ettevõtete tegutsemist piirama ja saadi aimu, kui ulatuslikuks kujuneb ettevõtete käibe kukkumine, prognoositi suurt hüpet ka tööpuuduses. Aeg näitas aga, et Euroopa Liidu riigid suutsid kriisi mõju töötusele edukamalt puhverdada kui eelmise suure kriisi ajal, ja ka võrreldes USAga.
Hoolimata suurimast majanduslangusest alates Teisest maailmasõjast, oli töötuse määr Euroopa Liidus oktoobris vaid 1,1% võrra kõrgem kui enne kriisi. Andmeid lähemalt vaadates tuleb aga tõdeda, et kriisi mõju tööturule on olnud suurem.
Majanduslangus Euroopa Liidus ulatus 2020. aasta teises kvartalis 14%ni, olles pea kolm korda sügavam kui suure finantskriisi ajal 2008. aastal (vt joonis 1). Seevastu tööpuuduse kasv on seni jäänud võrreldes tollase finantskriisiga üsnagi tagasihoidlikuks. Kui finantskriisi ajal suurenes töötus umbes 3 protsendipunkti, siis koroonaviiruse esimese laine ajal jäi see suisa muutumatuks ja peale piirangute lõdvendamist kolmandas kvartalis suurenes vaid 1 protsendipunkti võrra. USAs tipnes tööpuudus aprillis 14,7% juures, kuid on pärast seda majanduse taastudes kahanenud. Eesti tööturg reageeris kriisile märksa jõulisemalt kui teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tööturud keskmiselt, seda väiksemast majanduslangusest hoolimata.
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!