Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et kaotasin kevadel töö. Koroonakriisi alguses kadusid päevapealt koolitused, nõustamised ning sissetulek.

- Tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa
- Foto: Andres Haabu
Osa projekte lükkusid teadmata ajaks edasi, sest klientide jaoks olid olud muutunud ning koolitamine ja arengutugi ei tundunud enam asjakohane. Või kuidas koolitadagi hotelli personali tööõnne teemadel, kui kohe-kohe suletakse jäädavalt uksed? Olin valmis rohkem kirjatööd tegema ja vajadusel ümber õppima, kuid juba kuu aja pärast pöördusid osa vanu ja uusigi kliente küsimusega: mida nüüd edasi teha, kui me ei tea, kuidas meie inimestel päriselt läheb? Ootamatult sai tööõnnest viimase poolaasta üks olulisemaid teemasid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Meeskonna väsimus ei avaldu alati üksnes numbrites, vaid tihti annab sellest märku hoopis kahanenud algatusvõime, väiksem koostöövalmidus või tunne, et inimesed on justkui “kohal”, kuid nagu poleks ka. Just sellistes olukordades ei pruugi järgmine nelja seina vahel toimuv PowerPointiga koolitus anda soovitud tulemust, sest tegelikult vajatakse hoopis keskkonnavahetust, mis rutiinist välja raputab ning vajaliku motivatsiooni ja energia taastab.