Suur osa suhtlusest on kolinud veebi ja elutempo on aina kiirem. Suhtlemiseks saadetakse meil, sõnum vms. Avatud suhtlusele jääb ruumi üha vähemaks, kuna ümbritsev muutub ebakindlaks.
Avatud suhtluse võib rikkuda kritiseerides, ignoreerides, negatiivseid hinnanguid andes ja hukka mõistes. Olen olnud 15 aastat tööohutuse valdkonna koolitaja ja küsinud koolitustel osalejatelt, kas nemad saavad oma juhi või kolleegidega avatult rääkida, kartmata hinnanguid või hukkamõistu. Neid, kes saavad avatult suhelda, on kahjuks väga vähe. Õpin psühhoterapeudiks ja tean, kui tähtis on inimeste päriselt ära kuulamine ja hinnangutevaba vestlus, kus inimene saab ennast ausalt ja südamest väljendada ning kuulaja vestluskaaslast päriselt mõistab.
Seotud lood
Mõte vestlusest võib tekitada stressi nii töötajale kui ka juhile. Töötaja jaoks võib see tähendada n-ö vaibale kutsumist ja aruandmist. Juhi jaoks tähendab eesmärgistatud vestlus aga mingisuguse eesmärgi täitmist – selleks võib olla töötajale tagasiside andmine, motiveerimine, tulemuste ülevaatamine või seda kõike korraga.
Tagasisidestamisele annavad tähenduse organisatsioonikäitumine, omavahelised suhted ja kollektiivi stressitase. Toimiva tagasiside andmise juures on oluline kogu protsessi ja eesmärgi mõtestamine.
Vestluse ettevalmistamine tähendab heatahtlikkusele ja usaldusele häälestumist. Andke ettevaatlikult märku, et teise muret on märgatud, kaaslast mõistetakse ning pakutakse talle abi keerulises olukorras toimetulekuks.
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.