SUUR ÜLEVAADE: milline on töörände seis koroonakriisist taastuval tööturul?
Eesti tööturu taastumine koroonaviiruse šokist sai möödunud suvel hoogu juurde ja Konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu järgi oli sellel sügisel töötajate arvu suurendamise plaan rekordilisel osal tööandjatest.
Tööjõupuudust pidas kõige olulisemaks takistuseks tegevuse laiendamisel vähemalt sama suur osa tööandjatest kui enne kriisi, seda nii töötleva tööstuse, ehituse kui ka teeninduse valdkonnas. Tööjõupuuduse tunnetus on kasvanud hoolimata sellest, et Töötukassas on registreeritud ligikaudu 10 000 töötut rohkem kui enne kriisi ja tegelikult pole töötajate arv erasektori ettevõtetes veel kriisieelsele tasemele jõudnud.
Eesti iduettevõtjaid ja investoreid esindavad organisatsioonid võtsid traditsioonilises aastalõpu arutelus kokku lõppeva aasta, mis kujunes Eesti iduettevõtete jaoks rekordiliseks nii käibenumbrite kui ka kaasatud investeeringute poolest. Tehnoloogiaettevõtete edasist kasvu pärsib aga turuosaliste arvates järjest kriitilisemaks muutuv talentide puudus.
Personalivaldkonnas on põnevad ajad. Tööjõukriis on võtnud sellised mõõtmed, et üha sagedamini tuleb meil värvata värbajaid, aga neidki napib. Tööjõukriis tingib omakorda palgaralli, mis käib praegu täistuuridel ja vähemalt osal defitiitsetel erialadel ei paista sellele lõppu.
Töötukassa on juba aastaid koostanud tööturu uuringut ehk tööjõuvajaduse baromeetrit. Sellega selgitatakse välja, millistel ametialadel on töötajate üle- ja puudujääk ning millistes ametites valitseb turul hetkel tasakaal.
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.