Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu vastab Personali Praktiku lugejate küsimustele, andes nõu puhkuste ajakava koostades töötaja eelisõiguse määramiseks. Veel tuleb juttu tööandja ja töötaja vahelisest laenulepingust ning renditöö lepingus kasutajaettevõtte kindlaks määramisest.

- Meeli Miidla-Vanatalu
- Foto: Annela Samuel
Puhkuste ajakava koostades tekkis probleem töötaja eelisõiguse määramisel. Töölepingu seaduse § 69 lg 7 p 1 kohaselt on naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust õigus nõuda põhipuhkust. Aga kui töötaja on üle viidud kergemale tööle ning tööandjal pole kergemat tööd anda ning töötaja on sunnitud enne rasedus- ja sünnituspuhkust töövõimetuslehele jääma (TLS § 18 lg 2), siis mis hetkel on tal õigus põhipuhkust nõuda? Kas endiselt vahetult enne rasedus- ja sünnituspuhkust, katkestades haiguslehe? Või võib mõistlikuks lugeda õigust kasutada põhipuhkus ära enne TLS § 18 lg 2 alusel haiguslehele jäämist, mis on enne rasedus- ja sünnituslehe algust antud olukorras paratamatu?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.