Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu vastab Personali Praktiku lugejate küsimustele, andes nõu puhkuste ajakava koostades töötaja eelisõiguse määramiseks. Veel tuleb juttu tööandja ja töötaja vahelisest laenulepingust ning renditöö lepingus kasutajaettevõtte kindlaks määramisest.
- Meeli Miidla-Vanatalu Foto: Annela Samuel
Puhkuste ajakava koostades tekkis probleem töötaja eelisõiguse määramisel. Töölepingu seaduse § 69 lg 7 p 1 kohaselt on naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust õigus nõuda põhipuhkust. Aga kui töötaja on üle viidud kergemale tööle ning tööandjal pole kergemat tööd anda ning töötaja on sunnitud enne rasedus- ja sünnituspuhkust töövõimetuslehele jääma (TLS § 18 lg 2), siis mis hetkel on tal õigus põhipuhkust nõuda? Kas endiselt vahetult enne rasedus- ja sünnituspuhkust, katkestades haiguslehe? Või võib mõistlikuks lugeda õigust kasutada põhipuhkus ära enne TLS § 18 lg 2 alusel haiguslehele jäämist, mis on enne rasedus- ja sünnituslehe algust antud olukorras paratamatu?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.