Eesti elanikest teeb üle poole vabatahtlikuna tööd vähemalt korra aastas ja valdkonna arendamisega on juba pikalt tegeletud. Siiski on meil näiteks võrreldes põhjanaabritega veel pikk tee minna.

- Lauri Luide, Vabaühenduste Liit, vabatahtliku valdkonna juht
Vabatahtlikku tööd on Eestis süstemaatiliselt arendatud juba 90ndate lõpust, kui loodi vastav arenduskeskus. Mõne aasta pärast hakati looma maakondlikke arenduskeskusi, millest mõned tegutsevad praegugi. 2014. aasta lõpus loodi Vabatahtliku Tegevuse Võrgustik, mis koondab organisatsioone, kes vabatahtlike kaasamisega järjepidevalt tegelevad. Pisut vähem kui kümme aastat tagasi sõlmis siseministeerium lepingu strateegilise partneriga, kes vabatahtliku tegevuse arendamist Eestis eest veaks ja suunaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.