3 võtet enesekindlaks esinemiseks

Iga avaliku esinemise õpik sisaldab ligilähedast mõttekäiku - sissejuhatus on ettekande kõige olulisem koht. Koht, kus publiku tähelepanu on kõige kõrgem. Kui sa pole võimeline selgelt ja kiirelt sissejuhatuses tähelepanu hoidma, on keeruline ettekande põhiosas kaotatut tagasi teha. Seetõttu on mõistlik sissejuhatus pähe õppida.

Kui sisestada Youtube otsingusse sõna “konverents,” siis avaneb kummaline pilt: paljude erinevate valdkondade esinejate ühine komme on sissejuhatus hoopis jala pealt välja mõelda. Kuidas muidu seletada levinud võtet, kus esineja annab lohisevaid tänusõnu korraldajale, esitab pikki kommentaare eelneva esineja aadressil ning unustab sootuks enne oma esimest slaidi rääkida sellest, mis üldse ettekandes jutuks tuleb. Suur arv ööh, õõh, mmh ja muid pausitäiteid reedavad, et esineja mõtleb hetkel sissejuhatust välja.

Ettekande kogupikkusest võiks sissejuhatus olla 10-15%. Kui esinemise pikkus on 20 minutit, siis umbes kaks minutit kuluta sissejuhatusele. Õpi sissejuhatust esitama lühidalt, tabavalt ja enesekindlalt. Märksõnad võivad sul igaks juhuks valmis pandud olla, kuid kui sa oled kindel, et suudad sissejuhatuse esitada ka ilma nendeta, oled õigel teel.

Kuulajad andestavad, kui unustad tänada ürituse korraldajaid. Nad andestavad ka selle, kui puuduvad tunnustavad kommentaarid eelmisele esinejale. Kuid nad ei andesta seda, kui sa ei ütle neile, millest sa rääkima hakkad. Heal juhul nad lakkavad kuulamast, halval juhul on nad sisimas kurjad, sest nad ei saa aru. Ja siit jõuame järgmise punktini.

Ettekannet kuulata on palju raskem, kui artiklit lugeda. Seda ei saa tagasi kerida, aeglasemalt kuulata ega hõigata esinejale, et ole hea tee paus, ma mõtlen veidi järgi. Seetõttu pead esinejana hoolitsema selle eest, et sõnum oleks lihtsasti jälgitav. Väga tänuväärne võte on kasutada teeviitu kohe sissejuhatuses. Publikule meeldib kui neile öeldakse, mis ettekandes saama hakkab. See on nagu kinnitus, et me oleme heades kätes. Esineja teab, kuhu läheb.

Viita oma sissejuhatuses lühidalt igale peateemale, millest kõne sisus räägid. Kui tahad, tee seda väga otsekoheselt ja ütle, esiteks, teiseks, kolmandaks. Kui tahad, siis kasuta loomingulisemat varianti ning moodusta teeviidad küsimustest, nt mis, miks, kuidas.

See on oluline võte, millega enesekindla teejuhina kuulajate tähelepanu võita. See võte tundub isegi nii lihtne, et mõned peavad seda veidi labaseks. Selle asemel kaotavad nad sissejuhatuses kummaliste mõistujuttude ja kõrvalepõigetega ka kõige kannatlikuma kuulaja tähelepanu. On tähtis mõista, et suuline sõnum peab olema lihtne ja kuulajat abistav. Igasugused kirjaliku sõnumi trikid jäävad suulises esituses tihti mõistetamatuks.